Demograafiablogis kirjutavad TLÜ Eesti demograafia keskuse teadurid, et tutvustada oma uurimistulemusi, huvitavaid leide teaduskirjandusest ning arvamusi päevakajalistel teemadel.
Kuhu küll kõik sünnid jäid?
Mark Gortfelder ja Allan Puur
22.05.2023
2022. aastal vähenes sündide arv Eestis 12%. Siinses postituses vaadeldakse lähemalt selle põhjuseid.
22.05.2023
2022. aastal vähenes sündide arv Eestis 12%. Siinses postituses vaadeldakse lähemalt selle põhjuseid.
Noorte meeste puudus Teise ilmasõja järgses Eestis
Mark Gortfelder ja Allan Puur
13.03.2023
Artiklis võrreldakse Teise maailmasõja järgset soosuhet Eestis ja valitud teisted riikides.
13.03.2023
Artiklis võrreldakse Teise maailmasõja järgset soosuhet Eestis ja valitud teisted riikides.
COVID-19 mõju eeldatava eluea muutusele riikide võrdluses, 2019–2021
Hannaliis Jaadla
17.10.2022
Hannaliis Jaadla tutvustab värskelt Nature Human Behaviouris ilmunud võrdlevat uuringut eeldatava eluea muutusest, mille valmimises ta kaasautorina osales
17.10.2022
Hannaliis Jaadla tutvustab värskelt Nature Human Behaviouris ilmunud võrdlevat uuringut eeldatava eluea muutusest, mille valmimises ta kaasautorina osales
Pered ja lapsed ehk kuidas hinnata lasterikka pere toetuse mõju
Allan Puur & Mark Gortfelder
19.09.2022
Postituses lahatakse küsimust, kuidas arvestada lasterikka pere toetusest osasaajate suhtelist suurust praeguse poliitilise diskussiooni valguses.
19.09.2022
Postituses lahatakse küsimust, kuidas arvestada lasterikka pere toetusest osasaajate suhtelist suurust praeguse poliitilise diskussiooni valguses.
Numbrimaagia ja abieluõnn
Mark Gortfelder
1.04.2022
Käesolevas postituses analüüsitakse tulenevalt postituse kuupäevast veidi vähemteaduslikku uurimusküsimust, kui muidu Demograafia blogis kombeks.
1.04.2022
Käesolevas postituses analüüsitakse tulenevalt postituse kuupäevast veidi vähemteaduslikku uurimusküsimust, kui muidu Demograafia blogis kombeks.
Näljahäda 1840-ndatel ei säästnud ei pererahvast ega „heade“ härrade mõisates elanud talupoegi
Kersti Lust ja Martin Klesment
16.03.2022
Käesolevas postituses vaadeldakse Eesti talurahva suremust aastatel 1834-1891, keskendudes eriti 1840. aastate suremuskriisile, mida võib pidada viimaseks suureks näljahädaks Eesti ajaloos.
16.03.2022
Käesolevas postituses vaadeldakse Eesti talurahva suremust aastatel 1834-1891, keskendudes eriti 1840. aastate suremuskriisile, mida võib pidada viimaseks suureks näljahädaks Eesti ajaloos.
Eeldatava eluea muutus 2019–2021: esialgne vaade
Mark Gortfelder
21.01.2022
Esialgne vaade eeldatava eluea muutusele Eestis ja mõnedes teistes riikides koroona-aastatel.
21.01.2022
Esialgne vaade eeldatava eluea muutusele Eestis ja mõnedes teistes riikides koroona-aastatel.
Kas segaabielude osakaal on Eestis kasvanud?
Mark Gortfelder
13.12.2021
Käesolevas postituses vaadatakse küsimust, kas eesti rahvusest inimeste osakaal muust rahvusest inimeste abikaasana on taasiseseisvumise ajal tõusnud. Samuti puudutatakse põgusalt küsimust, kas eri rahvusest inimeste abielud on vähem püsivamad kui samast rahvusest inimeste abielud.
13.12.2021
Käesolevas postituses vaadatakse küsimust, kas eesti rahvusest inimeste osakaal muust rahvusest inimeste abikaasana on taasiseseisvumise ajal tõusnud. Samuti puudutatakse põgusalt küsimust, kas eri rahvusest inimeste abielud on vähem püsivamad kui samast rahvusest inimeste abielud.
Registreeritud elukoha ebatäpsuse ulatus ja selle põhjused
Mark Gortfelder
4.06.2021
Eesti Demograafia Keskuse teadurid on osalenud viimastel aastatel RITA Mobiilne elu projektis, mis keskendub rahvastikuregistri elukohainfo ebatäpsusele. Käesolevas postituses tuuakse välja mõned põhilised tulemused sellest projektis ning seostatakse neid selle aasta rahva- ja eluruumide loendusega.
4.06.2021
Eesti Demograafia Keskuse teadurid on osalenud viimastel aastatel RITA Mobiilne elu projektis, mis keskendub rahvastikuregistri elukohainfo ebatäpsusele. Käesolevas postituses tuuakse välja mõned põhilised tulemused sellest projektis ning seostatakse neid selle aasta rahva- ja eluruumide loendusega.
Sündimuse valem: vähem paanikat ja vähem kiusu?
Liili Abuladze
4.05.2021
Tekst, mis on autori teine kirjutis sündimuse ja feminismi teemal, oli mõeldud avaldamiseks päevalehes, jätkuna Martin Ehala 3. aprillil algatatud teemaarendusele, kuid jäi toimetuse valikust siiski välja.
4.05.2021
Tekst, mis on autori teine kirjutis sündimuse ja feminismi teemal, oli mõeldud avaldamiseks päevalehes, jätkuna Martin Ehala 3. aprillil algatatud teemaarendusele, kuid jäi toimetuse valikust siiski välja.
Sündimusest ja soovõrdõiguslikkusest demograafi pilguga
Liili Abuladze
12.04.2021
Postimehe lisas AK kirjutas Martin Ehala 3. aprillil sündimusest ja feminismist. Artiklis oli punkte, mis vajaksid demograafi vaatevinklist täpsustamist.
12.04.2021
Postimehe lisas AK kirjutas Martin Ehala 3. aprillil sündimusest ja feminismist. Artiklis oli punkte, mis vajaksid demograafi vaatevinklist täpsustamist.
Kui vanaks elasid maainimesed Eestis 19. sajandil?: Ajaloodemograafia projekti valitud tulemusi
Martin Klesment & Kersti Lust
9.03.2021
Selle aasta alguses jõudis lõpule ajaloodemograafia uurimisprojekt. Käesolevas postituses tutvustavad Martin Klesment ja Kersti Lust projekti tulemusi seoses Eesti maarahvastiku suremustasemega 19. sajandil.
9.03.2021
Selle aasta alguses jõudis lõpule ajaloodemograafia uurimisprojekt. Käesolevas postituses tutvustavad Martin Klesment ja Kersti Lust projekti tulemusi seoses Eesti maarahvastiku suremustasemega 19. sajandil.
Kuidas paindub pension?
Lauri Leppik
3.03.2021
2021. aasta alguses jõustusid seadusemuudatused, mille eesmärk on anda inimestele paindlikkust pensionile jäämise vanuse ning osaliselt töötamise ja pensionisaamise kombineerimisel. Lauri Leppik toob välja uue süsteemi põhilised jooned, tutvustab nende elluviimise põhjuseid ning spekuleerib inimeste käitumise muutuse osas uue süsteemi tingimustes.
3.03.2021
2021. aasta alguses jõustusid seadusemuudatused, mille eesmärk on anda inimestele paindlikkust pensionile jäämise vanuse ning osaliselt töötamise ja pensionisaamise kombineerimisel. Lauri Leppik toob välja uue süsteemi põhilised jooned, tutvustab nende elluviimise põhjuseid ning spekuleerib inimeste käitumise muutuse osas uue süsteemi tingimustes.
Mida kaaluda teise pensionisamba väljamaksete valikul –
ehk sissejuhatus harrastusaktuaariasse
Lauri Leppik
11.01.2021
2021. aasta alguses jõustusid II pensionisammast puudutavad seadusemuudatused, mis võimaldavad suuremat paindlikkust ja vabadust. Lauri Leppik toob välja põhiasjad, mida inimesed peaksid oma II pensionisamba väljamaksete planeerimisel arvesse võtma.
11.01.2021
2021. aasta alguses jõustusid II pensionisammast puudutavad seadusemuudatused, mis võimaldavad suuremat paindlikkust ja vabadust. Lauri Leppik toob välja põhiasjad, mida inimesed peaksid oma II pensionisamba väljamaksete planeerimisel arvesse võtma.
Kriisi mõju suremusele: (peaaegu) aasta kokkuvõte
Mark Gortfelder
31.12.2020
Postitus teeb aastakokkuvõtteid liigsuremuse olemasolust ja suurusest Eestis ja teistes riikides.
31.12.2020
Postitus teeb aastakokkuvõtteid liigsuremuse olemasolust ja suurusest Eestis ja teistes riikides.
Kriisi mõju suremusele
Mark Gortfelder
01.07.2020
Postitus vaatab liigsuremuse olemasolu ja suurust Eestis ja teistes Euroopa riikides sel aastal ning samuti küsib, kas koroonakriisi suremust tõstev mõju saab toimida ka kaudselt läbi majanduskriisi.
01.07.2020
Postitus vaatab liigsuremuse olemasolu ja suurust Eestis ja teistes Euroopa riikides sel aastal ning samuti küsib, kas koroonakriisi suremust tõstev mõju saab toimida ka kaudselt läbi majanduskriisi.
Kriisi mõju sündimusele
Mark Gortfelder
19.05.2020
Alanud majanduskriis paneb küsima, milliseks võib kujuneda kriisi mõju Eesti sündimusele. Selleks vaadatakse eelmise majandussurutise aegseid sündimustrendi ja seostatakse see Eesti perepoliitika meetmetega.
19.05.2020
Alanud majanduskriis paneb küsima, milliseks võib kujuneda kriisi mõju Eesti sündimusele. Selleks vaadatakse eelmise majandussurutise aegseid sündimustrendi ja seostatakse see Eesti perepoliitika meetmetega.
Koroonaviirusesse nakatunute tegelikud riskirühmad Eestis
(ja andmete esitamisest)
Luule Sakkeus
20.04.2020
Absoluutarvudena kuvatud COVID-19 positiivsete arv vanusrühmades jätab vale mulje, nagu oleksid kõige ohustatumad 55–59-aastased inimesed.
20.04.2020
Absoluutarvudena kuvatud COVID-19 positiivsete arv vanusrühmades jätab vale mulje, nagu oleksid kõige ohustatumad 55–59-aastased inimesed.
Koroonaviirusest (COVID-19) demograafi pilgu läbi
Katrin Schwanitz
19.03.2020
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas kooronaviiruse (COVID-19) ülemaailmseks pandeemiaks 11. märtsil 2020. Vaatleme mõõdikuid ja andmeid viiruse leviku kohta demograafilise pilgu läbi, esitades uusimat infot, mis postituse kirjutamise ajal kättesaadav oli.
19.03.2020
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas kooronaviiruse (COVID-19) ülemaailmseks pandeemiaks 11. märtsil 2020. Vaatleme mõõdikuid ja andmeid viiruse leviku kohta demograafilise pilgu läbi, esitades uusimat infot, mis postituse kirjutamise ajal kättesaadav oli.
Mõnda lapsesaamise motiividest Eestis
Mark Gortfelder
06.01.2020
Postituses vaadatakse küsimust, mis motiividel Eesti inimesed lapsi saavad.
06.01.2020
Postituses vaadatakse küsimust, mis motiividel Eesti inimesed lapsi saavad.
Detailsemalt registripõhise rahvaloenduse probleemkohtadest
Liile Abuladze, Luule Sakkeus
17.12.2019
Avaldame detailsema sissevaate II prooviloenduse raportisse.
17.12.2019
Avaldame detailsema sissevaate II prooviloenduse raportisse.
Avalik märgukiri Vabariigi Valitsusele
2021. a rahvaloenduse usaldusväärsusest
36 Eesti teadlast
3.12.2019
Avaldame kolmekümne viie Eesti teadlase arvamusavalduse plaanitava rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste usaldusväärsuse kohta.
3.12.2019
Avaldame kolmekümne viie Eesti teadlase arvamusavalduse plaanitava rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste usaldusväärsuse kohta.
Vanemteadur T. täitis projektitaotluse eelarvetabelit
Mati Rahu ja Allan Puur
10.10.2019
Seoses igihalja teadusrahastuse teemaga avaldame kirjutise, mis käsitleb „petuskeemide“ tagamaad mujal ja Eestis. Head lugemist!
10.10.2019
Seoses igihalja teadusrahastuse teemaga avaldame kirjutise, mis käsitleb „petuskeemide“ tagamaad mujal ja Eestis. Head lugemist!
„Lõbuelu“ kibedad viljad? Vallaslaste käekäigust 19. sajandi Mulgimaal
Kersti Lust
08.10.2019
Kui palju saadi 19. sajandi eesti maaühiskonnas abieluväliseid lapsi ja millised olid nende laste elu väljavaated?
08.10.2019
Kui palju saadi 19. sajandi eesti maaühiskonnas abieluväliseid lapsi ja millised olid nende laste elu väljavaated?
Blue Zone ehk pikaealisuse piirkonnad ja nende õppetunnid
Michel Poulain ja Anne Herm
03.09.2019
Postituses tuleb juttu erakordselt suure pikaealiste inimeste osakaaluga silmapaistvatest piirkondadest. Autorid toovad ka välja nende piirkondade poolt pakutavad õppetunnid pika ja terve eluea soodustamisel.
03.09.2019
Postituses tuleb juttu erakordselt suure pikaealiste inimeste osakaaluga silmapaistvatest piirkondadest. Autorid toovad ka välja nende piirkondade poolt pakutavad õppetunnid pika ja terve eluea soodustamisel.
Kuldne puur – noorte täiskasvanute vanematega kauem koos elamise eelised Eestis
Katrin Schwanitz 06.08.2019
Seekordne postitus puudutab noorte täiskasvanute iseseisvasse ellu astumist ja küsib, mis on vanematekodus elamise eelised ühele noorele inimesele Eestis.
Seekordne postitus puudutab noorte täiskasvanute iseseisvasse ellu astumist ja küsib, mis on vanematekodus elamise eelised ühele noorele inimesele Eestis.
Eesti sündimus – väga pikk tagasivaade
Mark Gortfelder 10.06.2019
Seekordne postitus vaatab Eesti põlvkondliku sündimuse väga pikka trendi 1850-1978 ilmavalgust näinud naiste põlvkondades.
Seekordne postitus vaatab Eesti põlvkondliku sündimuse väga pikka trendi 1850-1978 ilmavalgust näinud naiste põlvkondades.
Hariduslikud erisused Põhjamaade sündimuses
ehk kas haritud inimesed surevad välja
Mark Gortfelder, Liili Abuladze
20.05.2019
Tänane postitus puudutab hariduslikke erisusi Põhjamaade sündimuses ja seda Stockholmi ülikooli professori Gunnar Anderssoni ettekande põhjalt, mille ta pidas 28. märtsil Tallinna Ülikoolis.
20.05.2019
Tänane postitus puudutab hariduslikke erisusi Põhjamaade sündimuses ja seda Stockholmi ülikooli professori Gunnar Anderssoni ettekande põhjalt, mille ta pidas 28. märtsil Tallinna Ülikoolis.
Viimased trendid Põhjamaade sündimuses ehk kas suunanäit Eestil
Liili Abuladze, Mark Gortfelder
23.04.2019
Stockholmi ülikooli professor Gunnar Andersson pidas Eesti Demograafia Assotsiatsioonis 28. märtsil põhjaliku ettekande Põhjamaade sündimusest. Oma blogis kajastame teemat kahe postitusega. Käesolev keskendub viimastele trendidele Põhjamaade sündimuses ning tulev käsitleb hariduslikke erisusi Põhjamaade sündimuses.
23.04.2019
Stockholmi ülikooli professor Gunnar Andersson pidas Eesti Demograafia Assotsiatsioonis 28. märtsil põhjaliku ettekande Põhjamaade sündimusest. Oma blogis kajastame teemat kahe postitusega. Käesolev keskendub viimastele trendidele Põhjamaade sündimuses ning tulev käsitleb hariduslikke erisusi Põhjamaade sündimuses.
Millest me räägime, kui räägime vananemisest
Liili Abuladze, 08.04.2019
Mis siis saab, kui keskmisel eluea kasvul polegi nähtavat piiri? Kas rohkem inimesi kõrges vanuses toob kaasa dementsuse epideemia? Milline võiks ühe 183-aastase inimese elukäik välja näha? Nii mõnigi arvab, et oleks parem kui meditsiin ja tehnoloogia ei pikendaks inimeste eluiga ja lõpetaks piinad õigel ajal.
Mis siis saab, kui keskmisel eluea kasvul polegi nähtavat piiri? Kas rohkem inimesi kõrges vanuses toob kaasa dementsuse epideemia? Milline võiks ühe 183-aastase inimese elukäik välja näha? Nii mõnigi arvab, et oleks parem kui meditsiin ja tehnoloogia ei pikendaks inimeste eluiga ja lõpetaks piinad õigel ajal.
Anton Hansen Tammsaare Eesti väikese sündimuse põhjustest
Mark Gortfelder, 27.02.2019
Anton Hansen Tammsaare avaldas pärast 1935. aasta rahvusliku kasvatuse kongressi ajalehes Waba Maa arvamusartikli „Veetilgast ja preilist“, kus analüüsis madala sündivuse põhjuseid ja avas moodsa eestlase sigivuse psüühikat.
Anton Hansen Tammsaare avaldas pärast 1935. aasta rahvusliku kasvatuse kongressi ajalehes Waba Maa arvamusartikli „Veetilgast ja preilist“, kus analüüsis madala sündivuse põhjuseid ja avas moodsa eestlase sigivuse psüühikat.
Kõrgeim tõendatud vanus taaskord kahtluse all
ehk kas Jeanne Calment oli hoopis tema 23 aastat noorem tütar?
Anne Herm
8.01.2019
Hiljuti tõusis maailma meedia tulipunkti küsimus, kas tänase seisuga läbi aegade kõige pikema elueaga inimeseks peetud Jeanne Calment’i näol, kelle vanus surmahetkel on fikseeritud 122 aastaga, võis tegelikult tegemist olla reaalselt eksisteerinud Jeanne tütrega. See teema küll Eestit otseselt ei puuduta, kuid võiks siiski huvi pakkuda kasvõi seetõttu, et Eesti demograafia keskuse vanemteadur Michel Poulain on pikaealisuse teema üks juhtivatest uurijates maailmas.
8.01.2019
Hiljuti tõusis maailma meedia tulipunkti küsimus, kas tänase seisuga läbi aegade kõige pikema elueaga inimeseks peetud Jeanne Calment’i näol, kelle vanus surmahetkel on fikseeritud 122 aastaga, võis tegelikult tegemist olla reaalselt eksisteerinud Jeanne tütrega. See teema küll Eestit otseselt ei puuduta, kuid võiks siiski huvi pakkuda kasvõi seetõttu, et Eesti demograafia keskuse vanemteadur Michel Poulain on pikaealisuse teema üks juhtivatest uurijates maailmas.
Vanadusepäevade möödasaatmisest
18.12.2018
"Loojeneval päikesel ei ole enam soojust ja lõunatunni heledust. Kuid oma murtud kiirtega kaunistab ta taevalaotust kirjude värvidega ja valmistab inimestele palju rõõmu. Nii ka vaimliselt ja kehaliselt terve möödasaadetud vanadus on enesele ja ka ühiskonnale väga kasulik ja rõõmustav,." Nii lõpeb kirjutis sotsiaalpoliitilise kuukirja "Töö ja Tervis" 1932. aasta septembrikuu numbris. Tekst tänapäevases tähenduses käsitleb aktiivsena vananemist. Värskendavat kirjutist kommenteerib vanemteadur Lauri Leppik.
"Loojeneval päikesel ei ole enam soojust ja lõunatunni heledust. Kuid oma murtud kiirtega kaunistab ta taevalaotust kirjude värvidega ja valmistab inimestele palju rõõmu. Nii ka vaimliselt ja kehaliselt terve möödasaadetud vanadus on enesele ja ka ühiskonnale väga kasulik ja rõõmustav,." Nii lõpeb kirjutis sotsiaalpoliitilise kuukirja "Töö ja Tervis" 1932. aasta septembrikuu numbris. Tekst tänapäevases tähenduses käsitleb aktiivsena vananemist. Värskendavat kirjutist kommenteerib vanemteadur Lauri Leppik.
Kui madal on sündimus Eestis tegelikult?
Allan Puur ja Mark Gortfelder
19.11.2018
Avalikus arutelus sündimusest ja iibest rääkides opereeritakse enamasti sündimuse summaarkordajaga, mis mõõdab sündide arvu ühes aastas samal aastal sünnituseas olnud naiste kohta. Tegemist on teisisõnu perioodnäitajaga (vastandina põlvkonna- ehk kohortnäitajale). Kuid sellel mõõdikul on omad puudused, mistõttu ei anna see rahvastiku taastootmisest mitte alati täpset pilti.
19.11.2018
Avalikus arutelus sündimusest ja iibest rääkides opereeritakse enamasti sündimuse summaarkordajaga, mis mõõdab sündide arvu ühes aastas samal aastal sünnituseas olnud naiste kohta. Tegemist on teisisõnu perioodnäitajaga (vastandina põlvkonna- ehk kohortnäitajale). Kuid sellel mõõdikul on omad puudused, mistõttu ei anna see rahvastiku taastootmisest mitte alati täpset pilti.
Paljud kolmandad lapsed sünnivad kärgperedesse
Lauri Leppik, 29.10.18
Kas lasterikkuse jaoks on vaja rohkem raha või hoopis rohkem partnereid, tõstatab autor provokatiivse küsimuse.
Kas lasterikkuse jaoks on vaja rohkem raha või hoopis rohkem partnereid, tõstatab autor provokatiivse küsimuse.
Kas rahvaloenduse tegijad võtavad teadlaste arvamust kuulda?
Allan Puur, 08.10.18
Memo koostajad Luule Sakkeus, Allan Puur, Ellu Saar, Mare Ainsaar, Tiit Tammaru, Toomas Veidebaum, 14.09.18
Seame blogiloos kahtluse alla Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni kergemeelse lähenemise, mis jätaks Eesti ilma väga olulistest tegelikkust kajastavatest andmetest. Praeguste plaanide teostumine tekitaks olukorra, kus otsuseid tuleb teha piltlikult öeldes "kohvipaksu" pealt. Blogisissekandes väljendavad ühist muret geograafid, demograafid, sotsioloogid ja terviseteadlased, kes näevad, et 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistusel võetud kurss ei taga usaldusväärset ülevaadet rahvastikust, mis võimaldaks riigil ja piirkondadel oma arengut plaanida ning elanikele teenuseid pakkuda.
Memo koostajad Luule Sakkeus, Allan Puur, Ellu Saar, Mare Ainsaar, Tiit Tammaru, Toomas Veidebaum, 14.09.18
Seame blogiloos kahtluse alla Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni kergemeelse lähenemise, mis jätaks Eesti ilma väga olulistest tegelikkust kajastavatest andmetest. Praeguste plaanide teostumine tekitaks olukorra, kus otsuseid tuleb teha piltlikult öeldes "kohvipaksu" pealt. Blogisissekandes väljendavad ühist muret geograafid, demograafid, sotsioloogid ja terviseteadlased, kes näevad, et 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistusel võetud kurss ei taga usaldusväärset ülevaadet rahvastikust, mis võimaldaks riigil ja piirkondadel oma arengut plaanida ning elanikele teenuseid pakkuda.
Noorte leibkonnaseis ja täiskasvanuks saamine Euroopas
Katrin Schwanitz, 24.09.18
Eesti demograafia keskuses ja TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuses alustas eelmise aasta lõpus järeldoktorandina tööd Katrin Schwanitz. Blogipostituses tutvustab Katrin hiljuti kaitstud doktoritöö üht peatükki noorte täisealiste leibkonnaseisu ja iseseisvumise mitmekesisuse teemal Euroopas, sealhulgas ka Eestis.
Eesti demograafia keskuses ja TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuses alustas eelmise aasta lõpus järeldoktorandina tööd Katrin Schwanitz. Blogipostituses tutvustab Katrin hiljuti kaitstud doktoritöö üht peatükki noorte täisealiste leibkonnaseisu ja iseseisvumise mitmekesisuse teemal Euroopas, sealhulgas ka Eestis.
Üksisilmi üksindusest.
Kommentaar "Postimehe" artiklile "Iga päev ..." (15.09.18)
Luule Sakkeus, 15.09.18
Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere küsis üksinduse teema käsitlemiseks Eesti demograafia keskuse teadurite kommentaari. Kahjuks mahtus lehes ilmunud artiklisse "Iga päev 24 tundi üksi iseendaga" kommentaarist vaid üks lause. Avaldame kommentaari täispikkuses siin demograafiablogis.
Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere küsis üksinduse teema käsitlemiseks Eesti demograafia keskuse teadurite kommentaari. Kahjuks mahtus lehes ilmunud artiklisse "Iga päev 24 tundi üksi iseendaga" kommentaarist vaid üks lause. Avaldame kommentaari täispikkuses siin demograafiablogis.
Kas riigipidamine on võimalik ilma ulatusliku sisserändeta?
Järelmõtteid telesaatele „Suud puhtaks“ (13.12.17)
Allan Puur, 02.01.18
Detsembri teisel nädalal (13. detsembril 2017) oli ETV saate „Suud puhtaks“ teemaks välistööjõu Eestisse toomine ja sellega seotud rändepoliitika valikud. Arutelu ühe väite kohaselt polevat iseseisva riigi pidamine Eestis ilma ulatusliku sisserändeta peatselt enam mõeldav.
Detsembri teisel nädalal (13. detsembril 2017) oli ETV saate „Suud puhtaks“ teemaks välistööjõu Eestisse toomine ja sellega seotud rändepoliitika valikud. Arutelu ühe väite kohaselt polevat iseseisva riigi pidamine Eestis ilma ulatusliku sisserändeta peatselt enam mõeldav.
Tähelepanekuid XXVIII rahvusvaheliselt rahvastikukonverentsilt
Liili Abuladze, Luule Sakkeus, Allan Puur, Leen Rahnu, 27.11.2017
Iga nelja aasta tagant toob demograafid eri maailma nurkadest kokku rahvusvaheline rahvastikukonverents, mis sellel aastal toimus 28. korda. Üritust võõrustati kuu aega tagasi Kaplinnas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Osalejate hulgas olid ka Eesti demograafia keskuse teadurid.
Iga nelja aasta tagant toob demograafid eri maailma nurkadest kokku rahvusvaheline rahvastikukonverents, mis sellel aastal toimus 28. korda. Üritust võõrustati kuu aega tagasi Kaplinnas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Osalejate hulgas olid ka Eesti demograafia keskuse teadurid.
Imikusuremuse aeglane ja tagasilöökidega langus
ehk rinnalaste muldaminek Eestis 20. sajandi I poolel
Mark Gortfelder, 31.08.2017
Viimastel aastatel on Eesti imikusuremuse (alla 1-aastased) näitaja madalaimaid maailmas. Euroopas 19. sajandist alanud imikusuremuse vähenemise trendis Eesti ajalooliselt aga esirinnas ei olnud. Rinnalaste suremus, kui kasutada toonast kõnepruuki, oli Eestis põhjapoolsema Euroopa kontekstis kõrge kolmekümnendate aastate teise pooleni.
