• Demograafia blogi
  • Ajalugu
  • Slaidiprogramm
  • History
  • Meist ja meile
  • Pidu
  • Super-100
  • MEIE ENDAST
  • Lähiajalugu
  My Site

demograafiablogi

Demograafiablogis kirjutavad TLÜ Eesti demograafia keskuse teadurid, et tutvustada oma uurimistulemusi, huvitavaid leide teaduskirjandusest ning  arvamusi päevakajalistel teemadel.

Noorte meeste puudus Teise ilmasõja järgses Eestis

Mark Gortfelder ja Allan Puur
13.03.2023

Artiklis võrreldakse Teise maailmasõja järgset soosuhet Eestis ja valitud teisted riikides.
Loe edasi

COVID-19 mõju eeldatava eluea muutusele riikide võrdluses,  2019–2021

Hannaliis Jaadla
17.10.2022

Hannaliis Jaadla tutvustab värskelt Nature Human Behaviouris ilmunud võrdlevat uuringut eeldatava eluea muutusest, mille valmimises ta kaasautorina osales
Loe edasi

Pered ja lapsed ehk kuidas hinnata lasterikka pere toetuse mõju

Allan Puur & Mark Gortfelder
19.09.2022

Postituses lahatakse küsimust, kuidas arvestada lasterikka pere toetusest osasaajate suhtelist suurust praeguse poliitilise diskussiooni valguses.
Loe edasi

Numbrimaagia ja abieluõnn

Mark Gortfelder
1.04.2022

Käesolevas postituses analüüsitakse tulenevalt postituse kuupäevast veidi vähemteaduslikku uurimusküsimust, kui muidu Demograafia blogis kombeks.
Loe edasi

Näljahäda 1840-ndatel ei säästnud ei pererahvast ega „heade“ härrade mõisates elanud talupoegi

Kersti Lust ja Martin Klesment
16.03.2022

Käesolevas postituses vaadeldakse Eesti talurahva suremust aastatel 1834-1891, keskendudes eriti 1840. aastate suremuskriisile, mida võib pidada viimaseks suureks näljahädaks Eesti ajaloos. 
Loe edasi

Eeldatava eluea muutus 2019–2021: esialgne vaade

Mark Gortfelder
21.01.2022

Esialgne vaade eeldatava eluea muutusele Eestis ja mõnedes teistes riikides koroona-aastatel.
Loe edasi

Kas segaabielude osakaal on Eestis kasvanud?

Mark Gortfelder
13.12.2021

Käesolevas postituses vaadatakse küsimust, kas eesti rahvusest inimeste osakaal muust rahvusest inimeste abikaasana on taasiseseisvumise ajal tõusnud. Samuti puudutatakse põgusalt küsimust, kas eri rahvusest inimeste abielud on vähem püsivamad kui samast rahvusest inimeste abielud.
Loe edasi

Registreeritud elukoha ebatäpsuse ulatus ja selle põhjused

Mark Gortfelder
4.06.2021

Eesti Demograafia Keskuse teadurid on osalenud viimastel aastatel RITA Mobiilne elu projektis, mis keskendub rahvastikuregistri elukohainfo ebatäpsusele. Käesolevas postituses tuuakse välja mõned põhilised tulemused sellest projektis ning seostatakse neid selle aasta rahva- ja eluruumide loendusega.
Loe edasi

Sündimuse valem: vähem paanikat ja vähem kiusu?

Liili Abuladze
4.05.2021

Tekst, mis on autori teine kirjutis  sündimuse ja feminismi teemal, oli mõeldud avaldamiseks päevalehes, jätkuna Martin Ehala 3. aprillil algatatud teemaarendusele, kuid jäi toimetuse valikust siiski välja.
Loe edasi

Sündimusest ja soovõrdõiguslikkusest demograafi pilguga

Liili Abuladze
12.04.2021

Postimehe lisas AK kirjutas Martin Ehala 3. aprillil sündimusest ja feminismist. Artiklis oli punkte, mis vajaksid demograafi vaatevinklist täpsustamist.
Loe edasi

Kui vanaks elasid maainimesed Eestis 19. sajandil?: Ajaloodemograafia projekti valitud tulemusi

Martin Klesment & Kersti Lust
9.03.2021

Selle aasta alguses jõudis lõpule ajaloodemograafia uurimisprojekt. Käesolevas postituses tutvustavad Martin Klesment ja Kersti Lust projekti tulemusi seoses Eesti maarahvastiku suremustasemega 19. sajandil.
Loe edasi

Kuidas paindub pension?

Lauri Leppik
3.03.2021

2021. aasta alguses jõustusid  seadusemuudatused, mille eesmärk on anda inimestele paindlikkust pensionile jäämise vanuse ning osaliselt töötamise ja pensionisaamise kombineerimisel. Lauri Leppik toob välja uue süsteemi põhilised jooned, tutvustab nende elluviimise põhjuseid ning spekuleerib inimeste käitumise muutuse osas uue süsteemi tingimustes.
Loe edasi

Mida kaaluda teise pensionisamba väljamaksete valikul –
ehk sissejuhatus harrastusaktuaariasse

Lauri Leppik
11.01.2021

2021. aasta alguses jõustusid II pensionisammast puudutavad seadusemuudatused, mis võimaldavad suuremat paindlikkust ja vabadust. Lauri Leppik toob välja põhiasjad, mida inimesed peaksid oma II pensionisamba väljamaksete planeerimisel arvesse võtma.
Loe edasi

Kriisi mõju suremusele: (peaaegu) aasta kokkuvõte

Mark Gortfelder
31.12.2020

Postitus teeb aastakokkuvõtteid liigsuremuse olemasolust ja suurusest Eestis ja teistes riikides.
Loe edasi

Kriisi mõju suremusele

Mark Gortfelder
01.07.2020

Postitus vaatab liigsuremuse olemasolu ja suurust Eestis ja teistes Euroopa riikides sel aastal ning samuti küsib, kas koroonakriisi suremust tõstev mõju saab toimida ka kaudselt läbi majanduskriisi.
Loe edasi

Kriisi mõju sündimusele

Mark Gortfelder
19.05.2020

Alanud majanduskriis paneb küsima, milliseks võib kujuneda kriisi mõju Eesti sündimusele. Selleks vaadatakse eelmise majandussurutise aegseid sündimustrendi ja seostatakse see Eesti perepoliitika meetmetega.
Loe edasi

Koroonaviirusesse nakatunute tegelikud riskirühmad Eestis
​(ja andmete esitamisest)

Luule Sakkeus
20.04.2020

Absoluutarvudena kuvatud COVID-19 positiivsete arv vanusrühmades jätab vale mulje, nagu oleksid kõige ohustatumad 55–59-aastased inimesed.
Loe edasi

Koroonaviirusest (COVID-19) demograafi pilgu läbi

Katrin Schwanitz
19.03.2020

​Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas kooronaviiruse (COVID-19) ülemaailmseks pandeemiaks 11. märtsil 2020. Vaatleme mõõdikuid ja andmeid viiruse leviku kohta demograafilise pilgu läbi, esitades uusimat infot, mis postituse kirjutamise ajal kättesaadav oli. 
Loe edasi

Mõnda lapsesaamise motiividest Eestis

Mark Gortfelder
06.01.2020

Postituses vaadatakse küsimust, mis motiividel Eesti inimesed lapsi saavad.

Loe edasi

Detailsemalt registripõhise rahvaloenduse probleemkohtadest

Liile Abuladze, Luule Sakkeus
17.12.2019

Avaldame detailsema sissevaate II prooviloenduse raportisse.

Loe edasi

Avalik märgukiri Vabariigi Valitsusele
2021. a rahvaloenduse usaldusväärsusest

36 Eesti teadlast
3.12.2019

Avaldame kolmekümne viie Eesti teadlase arvamusavalduse plaanitava rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste usaldusväärsuse kohta.

Loe edasi

Vanemteadur T. täitis projektitaotluse eelarvetabelit

Mati Rahu ja Allan Puur
10.10.2019

Seoses igihalja teadusrahastuse teemaga avaldame kirjutise, mis käsitleb „petuskeemide“ tagamaad mujal ja Eestis. Head lugemist!

Loe edasi


„Lõbuelu“ kibedad viljad? Vallaslaste käekäigust 19. sajandi Mulgimaal

Kersti Lust
08.10.2019

Kui palju saadi 19. sajandi eesti maaühiskonnas abieluväliseid lapsi ja millised olid nende laste  elu väljavaated?

Loe edasi


Blue Zone ehk pikaealisuse piirkonnad ja nende õppetunnid

Michel Poulain ja Anne Herm
03.09.2019

Postituses tuleb juttu erakordselt suure pikaealiste inimeste osakaaluga silmapaistvatest piirkondadest. Autorid toovad ka välja nende piirkondade poolt pakutavad õppetunnid pika ja terve eluea soodustamisel.
Loe edasi


Kuldne puur – noorte täiskasvanute vanematega kauem koos elamise eelised Eestis

Katrin Schwanitz 06.08.2019

Seekordne postitus puudutab noorte täiskasvanute iseseisvasse ellu astumist ja küsib, mis on vanematekodus elamise eelised ühele noorele inimesele Eestis.
Loe edasi

Eesti sündimus – väga pikk tagasivaade

Mark Gortfelder 10.06.2019

Seekordne postitus vaatab Eesti põlvkondliku sündimuse väga pikka trendi 1850-1978 ilmavalgust näinud naiste põlvkondades.
Loe edasi

Hariduslikud erisused Põhjamaade sündimuses
​ehk kas haritud inimesed surevad välja

Mark Gortfelder, Liili Abuladze
20.05.2019
​
Tänane postitus puudutab hariduslikke erisusi Põhjamaade sündimuses ja seda Stockholmi ülikooli professori Gunnar Anderssoni ettekande põhjalt, mille ta pidas 28. märtsil Tallinna Ülikoolis. 
Loe edasi

Viimased trendid Põhjamaade sündimuses ehk kas suunanäit Eestil

Liili Abuladze, Mark Gortfelder
23.04.2019

​Stockholmi ülikooli professor Gunnar Andersson pidas Eesti Demograafia Assotsiatsioonis 28. märtsil põhjaliku ettekande Põhjamaade sündimusest. Oma blogis kajastame teemat kahe postitusega. Käesolev keskendub viimastele trendidele Põhjamaade sündimuses ning tulev käsitleb hariduslikke erisusi Põhjamaade sündimuses.
Loe edasi

Millest me räägime, kui räägime vananemisest

Liili Abuladze, 08.04.2019

​Mis siis saab, kui keskmisel eluea kasvul polegi nähtavat piiri? Kas rohkem inimesi kõrges vanuses toob kaasa dementsuse epideemia? Milline võiks ühe 183-aastase inimese elukäik välja näha? Nii mõnigi arvab, et oleks parem kui meditsiin ja tehnoloogia ei pikendaks inimeste eluiga ja lõpetaks piinad õigel ajal. 
Loe edasi

​Anton Hansen Tammsaare Eesti väikese sündimuse põhjustest

Mark Gortfelder, ​27.02.2019

Anton Hansen Tammsaare avaldas pärast ​1935. aasta  rahvusliku kasvatuse kongressi  ajalehes Waba Maa arvamusartikli „Veetilgast ja preilist“, kus analüüsis madala sündivuse põhjuseid ja avas moodsa eestlase sigivuse psüühikat.
Loe edasi

Kõrgeim tõendatud vanus taaskord kahtluse all
​ehk kas Jeanne Calment oli hoopis tema 23 aastat noorem tütar?

​

Anne Herm
8.01.2019

Hiljuti tõusis maailma meedia tulipunkti küsimus, kas tänase seisuga läbi aegade kõige pikema elueaga inimeseks peetud Jeanne Calment’i näol, kelle vanus surmahetkel on fikseeritud 122 aastaga, võis tegelikult tegemist olla reaalselt eksisteerinud Jeanne tütrega. See teema küll Eestit otseselt ei puuduta, kuid võiks siiski huvi pakkuda kasvõi seetõttu, et Eesti demograafia keskuse vanemteadur Michel Poulain on pikaealisuse teema üks juhtivatest uurijates maailmas.  ​
Loe edasi

​Vanadusepäevade möödasaatmisest

18.12.2018
​
"Loojeneval päikesel ei ole enam soojust ja lõunatunni heledust. Kuid oma murtud kiirtega kaunistab ta taevalaotust kirjude värvidega ja valmistab inimestele palju rõõmu. Nii ka vaimliselt ja kehaliselt terve möödasaadetud vanadus on enesele ja ka ühiskonnale väga kasulik ja rõõmustav,." Nii lõpeb kirjutis sotsiaalpoliitilise kuukirja "Töö ja Tervis" 1932. aasta septembrikuu numbris. Tekst tänapäevases tähenduses käsitleb aktiivsena vananemist. Värskendavat kirjutist kommenteerib vanemteadur Lauri Leppik.
Loe edasi

Kui madal on sündimus Eestis tegelikult?

Allan Puur ja Mark Gortfelder
19.11.2018

​Avalikus arutelus sündimusest ja iibest rääkides opereeritakse enamasti sündimuse summaarkordajaga, mis mõõdab sündide arvu ühes aastas samal aastal sünnituseas olnud naiste kohta. Tegemist on teisisõnu perioodnäitajaga (vastandina põlvkonna- ehk kohortnäitajale). Kuid sellel mõõdikul on omad puudused, mistõttu ei anna see rahvastiku taastootmisest mitte alati täpset pilti.
Loe edasi

​​Paljud kolmandad lapsed sünnivad kärgperedesse

Lauri Leppik, 29.10.18

​Kas lasterikkuse jaoks on
vaja rohkem raha või hoopis rohkem partnereid, tõstatab autor provokatiivse küsimuse.  
Loe edasi

Kas rahvaloenduse tegijad võtavad teadlaste arvamust kuulda?

Allan Puur, 08.10.18
Memo koostajad Luule Sakkeus, Allan Puur, Ellu Saar, Mare Ainsaar, Tiit Tammaru, Toomas Veidebaum, 14.09.18

Seame blogiloos kahtluse alla Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni kergemeelse lähenemise, mis jätaks Eesti ilma väga olulistest tegelikkust kajastavatest andmetest. Praeguste plaanide teostumine tekitaks olukorra, kus otsuseid tuleb teha piltlikult öeldes "kohvipaksu" pealt. Blogisissekandes väljendavad ühist muret geograafid, demograafid, sotsioloogid ja terviseteadlased, kes näevad, et 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistusel võetud kurss ei taga usaldusväärset ülevaadet rahvastikust, mis võimaldaks riigil ja piirkondadel oma arengut plaanida ning elanikele teenuseid pakkuda.
Loe edasi

Noorte leibkonnaseis ja täiskasvanuks saamine Euroopas

Katrin Schwanitz, 24.09.18

​
​Eesti demograafia keskuses ja TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuses alustas eelmise aasta lõpus järeldoktorandina tööd Katrin Schwanitz. Blogipostituses tutvustab Katrin hiljuti kaitstud doktoritöö üht peatükki noorte täisealiste leibkonnaseisu ja iseseisvumise mitmekesisuse teemal Euroopas, sealhulgas ka Eestis.
Loe edasi

Üksisilmi üksindusest.
Kommentaar "Postimehe" artiklile "Iga päev ..." (15.09.18)

Luule Sakkeus, 15.09.18

Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere küsis üksinduse teema käsitlemiseks Eesti demograafia keskuse teadurite kommentaari. Kahjuks mahtus lehes ilmunud artiklisse "Iga päev 24 tundi üksi iseendaga" kommentaarist vaid üks lause. Avaldame kommentaari täispikkuses siin demograafiablogis.
Loe edasi

Kas riigipidamine on võimalik ilma ulatusliku sisserändeta?
Järelmõtteid telesaatele „Suud puhtaks“ (13.12.17)

Allan Puur, 02.01.18
​
Detsembri teisel nädalal (13. detsembril 2017) oli ETV saate „Suud puhtaks“ teemaks välistööjõu Eestisse toomine ja sellega seotud rändepoliitika valikud. Arutelu ühe väite kohaselt polevat iseseisva riigi pidamine Eestis ilma ulatusliku sisserändeta peatselt enam mõeldav.
Loe edasi

Tähelepanekuid XXVIII rahvusvaheliselt rahvastikukonverentsilt

Liili Abuladze, Luule Sakkeus, Allan Puur, Leen Rahnu,  ​27.11.2017

​Iga nelja aasta tagant toob demograafid eri maailma nurkadest kokku rahvusvaheline rahvastikukonverents, mis sellel aastal toimus 28. korda. Üritust võõrustati kuu aega tagasi Kaplinnas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Osalejate hulgas olid ka Eesti demograafia keskuse teadurid.
Loe edasi

Imikusuremuse aeglane ja tagasilöökidega langus
ehk rinnalaste muldaminek Eestis 20. sajandi I poolel

Mark Gortfelder, 31.08.2017
Viimastel aastatel on Eesti imikusuremuse (alla 1-aastased) näitaja madalaimaid maailmas. Euroopas 19. sajandist alanud imikusuremuse vähenemise trendis Eesti ajalooliselt aga esirinnas ei olnud. Rinnalaste suremus, kui kasutada toonast kõnepruuki, oli Eestis põhjapoolsema Euroopa kontekstis kõrge kolmekümnendate aastate teise pooleni. 
Loe edasi
Powered by Create your own unique website with customizable templates.
  • Demograafia blogi
  • Ajalugu
  • Slaidiprogramm
  • History
  • Meist ja meile
  • Pidu
  • Super-100
  • MEIE ENDAST
  • Lähiajalugu