Noorte leibkonnaseis ja täiskasvanuks saamine Euroopas
Katrin Schwanitz, 24.09.18
Eesti demograafia keskuses ja TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuses alustas eelmise aasta lõpus järeldoktorandina tööd Katrin Schwanitz. Blogipostituses tutvustab Katrin hiljuti kaitstud doktoritöö üht peatükki noorte täisealiste leibkonnaseisu ja iseseisvumise mitmekesisuse teemal Euroopas, sealhulgas ka Eestis.
Uurimisseis
Alates 1980. aastatest on üle Euroopa tehtud uurimusi leibkonnakoostise kohta, mis on paljastanud leibkonnaseisu ja iseseisva täiskasvanuellu jõudmise märkimisväärse eripalgelisuse Euroopa riikide vahel ning ka sees. Siiski on noorte täisealiste leibkonnakoostist võrreldes teiste demograafiliste protsessidega vähe uuritud. Peamiselt põhinevad meie teadmised üksikuid Lääne-Euroopa riike analüüsivast või mõnda Lääne-Euroopa riiki võrdlevast uurimusest. Kesk- ja Ida-Euroopa riike ei ole võrdlevatesse analüüsidesse süstemaatiliselt lisatud, esmajoones võrreldavate andmete puudulikkuse tõttu. Peredemograafia vaatenurgast on regioonile suisa viidatud kui terra incognitale (Mandic 2008, p. 616).
Minu doktoritöö seadis seetõttu eesmärgiks laiema käsitluse, kaasates Euroopa kogu selle ulatuses. Siinses blogipostituses vaatlen neljateist Euroopa riiki, näitamaks noorte täisealiste leibkonnaseisu, täpsemalt täiskasvanuks saamist vanemate kodust väljakolimise vaatenurgast. Suuremad riigid on jagatud alamregioonideks (NUTS1 klassifikaatori järgi), väiksemad riigid, nende hulgas ka Eesti, ei ole. Andmed ise pärinevad Pere- ja Sündimusuuringu (Generations and Gender Survey) aastatel 2004–2011 läbiviidud lainest.
Vanematest eraldi elamist mõjutavad tegurid
Joonisel 1 on kujutatud vähemalt ühe vanemaga koos elavate 18–35-aastaste meeste ja naiste osakaalu Euroopa riikides ja regioonides. Joonisel on näha, et rohkem elavad vanematekodus endiste sotsialistlike maade noored, samas kui Lääne-Euroopas on vastav määr üldjuhul madalam. Äärmustena kerkivad esile Gruusia ning Prantsusmaa ja Norra. Eesti näitajad on võrreldes muude postkommunistlike riikidega madalad. Riigisisese mitmekesisuse poolest paistab samuti silma eelkõige Gruusia, vähemal määral ka Venemaa; Prantsusmaa ja Norra piirkondlikud näitajad on üksteisega väga sarnased. Gruusia tulemused viitavad ilmselt lõunamaisele leibkonnakoostise tüübile, mille puhul on erinevate põlvkondade koos elamine enam levinud. See võib olla seotud perekesksemate normidega või ka väheste võimalustega iseseisva kodu rajamiseks. Gruusia ja Prantsusmaa on eri äärmustes ka sooerisuste poolest. Pea igas riigis on noorte meeste osakaal, kes vähemalt ühe vanemaga koos elavad kõrgem kui noorte naiste osakaal. Vahe kipub suurem olema traditsioonilisemates ühiskondades.
Joonis 1. Vähemalt ühe vanemaga koos elavate noorte täiskasvanute (18–35-aastaste) osakaal. Riigi ja soo järgi.
Eesti demograafia keskuses ja TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuses alustas eelmise aasta lõpus järeldoktorandina tööd Katrin Schwanitz. Blogipostituses tutvustab Katrin hiljuti kaitstud doktoritöö üht peatükki noorte täisealiste leibkonnaseisu ja iseseisvumise mitmekesisuse teemal Euroopas, sealhulgas ka Eestis.
Uurimisseis
Alates 1980. aastatest on üle Euroopa tehtud uurimusi leibkonnakoostise kohta, mis on paljastanud leibkonnaseisu ja iseseisva täiskasvanuellu jõudmise märkimisväärse eripalgelisuse Euroopa riikide vahel ning ka sees. Siiski on noorte täisealiste leibkonnakoostist võrreldes teiste demograafiliste protsessidega vähe uuritud. Peamiselt põhinevad meie teadmised üksikuid Lääne-Euroopa riike analüüsivast või mõnda Lääne-Euroopa riiki võrdlevast uurimusest. Kesk- ja Ida-Euroopa riike ei ole võrdlevatesse analüüsidesse süstemaatiliselt lisatud, esmajoones võrreldavate andmete puudulikkuse tõttu. Peredemograafia vaatenurgast on regioonile suisa viidatud kui terra incognitale (Mandic 2008, p. 616).
Minu doktoritöö seadis seetõttu eesmärgiks laiema käsitluse, kaasates Euroopa kogu selle ulatuses. Siinses blogipostituses vaatlen neljateist Euroopa riiki, näitamaks noorte täisealiste leibkonnaseisu, täpsemalt täiskasvanuks saamist vanemate kodust väljakolimise vaatenurgast. Suuremad riigid on jagatud alamregioonideks (NUTS1 klassifikaatori järgi), väiksemad riigid, nende hulgas ka Eesti, ei ole. Andmed ise pärinevad Pere- ja Sündimusuuringu (Generations and Gender Survey) aastatel 2004–2011 läbiviidud lainest.
Vanematest eraldi elamist mõjutavad tegurid
Joonisel 1 on kujutatud vähemalt ühe vanemaga koos elavate 18–35-aastaste meeste ja naiste osakaalu Euroopa riikides ja regioonides. Joonisel on näha, et rohkem elavad vanematekodus endiste sotsialistlike maade noored, samas kui Lääne-Euroopas on vastav määr üldjuhul madalam. Äärmustena kerkivad esile Gruusia ning Prantsusmaa ja Norra. Eesti näitajad on võrreldes muude postkommunistlike riikidega madalad. Riigisisese mitmekesisuse poolest paistab samuti silma eelkõige Gruusia, vähemal määral ka Venemaa; Prantsusmaa ja Norra piirkondlikud näitajad on üksteisega väga sarnased. Gruusia tulemused viitavad ilmselt lõunamaisele leibkonnakoostise tüübile, mille puhul on erinevate põlvkondade koos elamine enam levinud. See võib olla seotud perekesksemate normidega või ka väheste võimalustega iseseisva kodu rajamiseks. Gruusia ja Prantsusmaa on eri äärmustes ka sooerisuste poolest. Pea igas riigis on noorte meeste osakaal, kes vähemalt ühe vanemaga koos elavad kõrgem kui noorte naiste osakaal. Vahe kipub suurem olema traditsioonilisemates ühiskondades.
Joonis 1. Vähemalt ühe vanemaga koos elavate noorte täiskasvanute (18–35-aastaste) osakaal. Riigi ja soo järgi.
Märkused: AT=Austria, BE=Belgia, BG=Bulgaaria, CZ=Tšehhi, EE=Eesti, FR=Prantsusmaa, GE=Gruusia, DE=Saksamaa, HU=Ungari, LT=Leedu, NO=Norra, PL=Poola, RO=Rumeenia, RU=Venemaa.
Joonis 2 näitab sama indikaatori jaotust suhtestaatuse alusel. Tulemused on ootuspärased: suhtes mitte olevad noored elavad tunduvalt sagedamini koos vanematega. Suhtes olevad ja vanematega kooselavate grusiinide osakaal on aga samal tasemel suhtes mitteolevate ja vanematega kooselavate Prantsuse eakaaslastega. Eestis elavad 10% suhtes olevatest noortest vähemalt ühe vanemaga sama katuse all, erinevalt üle pooltest vallalistest. Selle näitaja puhul sarnaneb Eesti pigem kultuuriliselt lähedaste riikidega nagu Norra ja Ungari.
Joonis 2. Vähemalt ühe vanemaga koos elavate noorte täiskasvanute (18–35-aastaste) osakaal. Riigi ja suhtestaatuse järgi.
Joonis 2 näitab sama indikaatori jaotust suhtestaatuse alusel. Tulemused on ootuspärased: suhtes mitte olevad noored elavad tunduvalt sagedamini koos vanematega. Suhtes olevad ja vanematega kooselavate grusiinide osakaal on aga samal tasemel suhtes mitteolevate ja vanematega kooselavate Prantsuse eakaaslastega. Eestis elavad 10% suhtes olevatest noortest vähemalt ühe vanemaga sama katuse all, erinevalt üle pooltest vallalistest. Selle näitaja puhul sarnaneb Eesti pigem kultuuriliselt lähedaste riikidega nagu Norra ja Ungari.
Joonis 2. Vähemalt ühe vanemaga koos elavate noorte täiskasvanute (18–35-aastaste) osakaal. Riigi ja suhtestaatuse järgi.
Märkused: AT=Austria, BE=Belgia, BG=Bulgaaria, CZ=Tšehhi, EE=Eesti, FR=Prantsusmaa, GE=Gruusia, DE=Saksamaa, HU=Ungari, LT=Leedu, NO=Norra, PL=Poola, RO=Rumeenia, RU=Venemaa.
Joonisel 3 eristatakse 18–24- ja 25–35-aastaseid. Taas on tulemused ootuspärased: 25–35-aastased elavad ühe katuse all koos vanematega tunduvalt vähem kui 18–24-aastased. Pea kõik 25–35-aastased prantslased, sakslased ja norralased on asunud elama oma vanematest eraldi, samas kui teiste riikide eakaaslastest elab umbes viiendik vähemalt ühe vanemaga, grusiinid on jällegi märkimisväärne erand.
Joonis 3. Vähemalt ühe vanemaga koos elavate noorte täiskasvanute (18–35-aastaste) osakaal. Riigi ja vanuse järgi.
Joonisel 3 eristatakse 18–24- ja 25–35-aastaseid. Taas on tulemused ootuspärased: 25–35-aastased elavad ühe katuse all koos vanematega tunduvalt vähem kui 18–24-aastased. Pea kõik 25–35-aastased prantslased, sakslased ja norralased on asunud elama oma vanematest eraldi, samas kui teiste riikide eakaaslastest elab umbes viiendik vähemalt ühe vanemaga, grusiinid on jällegi märkimisväärne erand.
Joonis 3. Vähemalt ühe vanemaga koos elavate noorte täiskasvanute (18–35-aastaste) osakaal. Riigi ja vanuse järgi.
Märkused: AT=Austria, BE=Belgia, BG=Bulgaaria, CZ=Tšehhi, EE=Eesti, FR=Prantsusmaa, GE=Gruusia, DE=Saksamaa, HU=Ungari, LT=Leedu, NO=Norra, PL=Poola, RO=Rumeenia, RU=Venemaa.
Muud tegurid
Mitmetasandilised logistilise regressiooni mudelid kinnitavad, et riiklik kontekst, sugu, suhtestaatus ja vanus on olulised tegurid, mis mõjutavad noorte täiskasvanute vanema(te)ga koos elamist. Olulised on ka mitmed muud tunnused, nii indiviidi kui ühiskonna tasandil. Koos vanema(te)ga elamise riski vähendavad nii noore inimese kõrgem sissetulek, lapsevanemaks olemine kui ka ema kõrgem haridustase. Vanema(te)ga koos elavad pigem tugevamate perekondlike väärtustega, üksikvanemad ning halva tervisega isikud. Perele orienteeritus on oluline ka ühiskonna tasemel, tõstes vanematega kooselamise riski. Lisaks ilmnes sama suunaga tulemus nende riikide puhul, kus esineb rohkem kodu omavaid leibkondi.
Katrin Schwanitzi doktoritööd saab lugeda siit ning samateemalist blogipostitust inglise keeles siin.
Blogipostituse tõlkis eesti keelde Mark Gortfelder, toimetanud Liili Abuladze.
Muud tegurid
Mitmetasandilised logistilise regressiooni mudelid kinnitavad, et riiklik kontekst, sugu, suhtestaatus ja vanus on olulised tegurid, mis mõjutavad noorte täiskasvanute vanema(te)ga koos elamist. Olulised on ka mitmed muud tunnused, nii indiviidi kui ühiskonna tasandil. Koos vanema(te)ga elamise riski vähendavad nii noore inimese kõrgem sissetulek, lapsevanemaks olemine kui ka ema kõrgem haridustase. Vanema(te)ga koos elavad pigem tugevamate perekondlike väärtustega, üksikvanemad ning halva tervisega isikud. Perele orienteeritus on oluline ka ühiskonna tasemel, tõstes vanematega kooselamise riski. Lisaks ilmnes sama suunaga tulemus nende riikide puhul, kus esineb rohkem kodu omavaid leibkondi.
Katrin Schwanitzi doktoritööd saab lugeda siit ning samateemalist blogipostitust inglise keeles siin.
Blogipostituse tõlkis eesti keelde Mark Gortfelder, toimetanud Liili Abuladze.
