Pered ja lapsed ehk kuidas mõõta lasterikka pere toetuse sihtrühma
Allan Puur & Mark Gortfelder
19.09.2022
Lasterikka pere toetuse tõstmise arutelu käigus on ilmnenud erinevad vaated sellele, kui suurt osa ühiskonnast see perepoliitika meede puudutab. Teadupärast saavad lapserikka pere toetust praegu vähemalt kolme alaealise lapsega pered – ehkki on plaanis ka toetuse maksmise vanuspiiri tõstmine. Heaks näiteks erinevatest vaadetest on 5. septembril aset leidnud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung.
Toetuse ühiskondlikku mõju käsitledes tõi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo oma ettekandes välja, et lasterikka pere toetuse kasusaajateks on 14% peredest. See toetuse sihtrühma suuruse hinnang tugineb 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetele alaealiste lastega perede kohta[1]. Mulluse rahvaloenduse järgi on 51% Eesti alaealiste lastega peredest ühe lapsega, 35% kahe lapsega ning üksnes 14% kolme ja enama lapsega (joonis 1).
Joonis 1. Alaealiste lastega perede jaotus alaealiste laste arvu järgi, 2021.a. rahvaloendus.
Samal komisjoni istungil võttis justiitsminister Lea Danilson-Järg toetuse sihtrühma suuruse hindamisel aluseks perede asemel peredes kasvavad lapsed. Arvandmete esitamisel põhines ta 2020. aasta Eesti noorte pereuuringule, mille käigus 16–19-aastastelt noortelt küsiti muuhulgas õdede-vendade (sh võttes arvesse ka poolõdesid ja –vendi, kellega samas peres koos kasvati) arvu. Jooniselt 2 nähtub, et ilma ühegi õe-vennata või üksnes ühe õe-vennaga noori on pisut vähem kui 50%. See tähendab, et veidi rohkem kui pooled lapsed pärinevad kolme või enama lapsega peredest.
Joonis 2. 16–19-aastaste noorte jaotus õdede-vendade arvu järgi, Eesti noorte pereuuring 2020.
Kumb lähenemine on siis õige? Siinkohal tuleb tõdeda, et neid kahte lähenemist ei ole põhjust teineteisele jäigalt vastandada. Kumbki neist pole iseenesest õige ega vale. Kuid nad keskenduvad sama tegelikkuse erinevatele tahkudele. Selle tõttu jääb mõlemal vaatel osa asjaolusid arvestamata.
Perede jaotus alaealiste laste arvu järgi ei arvesta seda, et märgatav osa ühel konkreetsel ajahetkel ühe-kahe alaealise lapsega peredest saab tulevikus ka kolmanda lapse. Seega potentsiaalne perede sihtrühm (eesmärgiks on ju kolmanda lapse sündimust tõsta) on suurem kui kasusaajad rahvaloenduse momendil. Lisaks ei võta niisugune vaade arvesse ka tõsiasja, et ühe või kahe alaealise lapsega perel võis olla alles hiljuti rohkem kui kaks alaealist last. Kui oleksime vaadanud neid peresid mõni aasta varem, siis oleksid ka nemadki lasterikka pere toetust saanud. Teisisõnu näitab loendusaasta läbilõikeline vaade toetuse sihtrühma meile väiksemana kui pikemat ajavahemikku hõlmav elukaarepõhine vaade.
Teisalt on fookuse seadmine alaealistele lastele õigustatud, kuna räägime ju just lasterikka pere toetusest, mis vähemalt praegu on seotud alaealiste laste arvuga peres. Seda praegu, sest valitsus plaanib ju muuta ka vanima lapse vanuselage, mis samuti lapserikka pere toetusest kasusaajate perede ja ka laste ringi laiendab.
Lisaks tasub rõhutada, et rahvaloendusel on pere määratlemisel aluseks laste ja vanemate ühine elukoht, mis jätab kõrvale need lapsed, kes oma vanema(te)ga koos ei ela ning suure tõenäosusega ka ühiselt ei majanda. Teisisõnu on nad lapsepõlvkodust lahkunud või elavad üksnes ühe vanema juures või üldse mujal. Noorte pereuuringu õdede-vendade arvu küsimus ei seadnud aga ühist kodu rangeks tingimuseks, mistõttu vastajate poolt mainitud õved võivad osaliselt olla üles kasvanud erinevates peredes.
Õdede ja vendade arvu küsiti ka hiljuti läbi viidud kolmandas Eesti Pere- ja Sündimusuuringus (EPSU3), mille vastustega on võimalik jälgida muutusi ses vallas. EPSU3 vastanute jaotus on sünnipõlvkonna ja õdede-vendade arvu järgi joonisel 3.[2]
Joonis 3. Vastanute jaotus õdede-vendade arvu järgi, sünnipõlvkonnad 1961–2002, Eesti Pere ja Sündimusuuring 3.
Jooniselt 3 on näha, et 0 või 1 õvega vastanuid on nooremates uuringuga hõlmatud aastakäikudes alla poole nagu noorte pereuuringuski ehk teisisõnu on kahe või enama õe-vennaga inimesi veidi üle poole. Lisaks on kahe või enama õe-vennaga inimeste osa uuringuga hõlmatud põlvkonnavahemikus suurenenud.
Nii noorte pereuuring kui EPSU3 on küsitlusuuringud ja sestap kaasnevad nendega küsitlusuuringute tüüpilised probleemid. Kuna mõlema uuringu vastamismäärad olid madalad (vastavalt 36% ja 26%), siis on õigustatud küsimus, kas nende poolt pakutav vaade võib olla moonutatud.
Seetõttu vaatame viimaks taas rahvaloenduse andmeid naiste poolt sünnitatud laste arvu kohta (joonis 4).[3] Tuleb tähele panna, et sünnitatud laste arv ei näita, kas ühe ema lapsed kõik koos üles kasvasid ja/või oli lisaks ema sünnitatutele ühises kodus ka muid lapsi. Seega seegi vaade ei anna täpset vastust küsimusele, kui suur osa lastest oleksid lapserikka pere toetuse kasusaajad, mille eelduseks endiselt ühes peres kasvamine.
Joonis 4 näitab, et 1970. aastate teise poole aastakäikudest on pea pooled lapsed ilmale toodud kolm või enam last saanud emade poolt. Lisaks näeme, et aja jooksul on kolm ja enam last sünnitanud naiste panus oma põlvkonna järelkasvu suurenenud. Põlvkonnavahemikku algust ja lõppu kõrvutades on kasv olnud üpris suur – ligi 10 protsendipunkti. Suurenemine on toimunud esmajoones seetõttu, et varasemast rohkem kahe lapsega naisi on otsustanud saada ka kolmanda lapse.
Joonis 4. Laste jaotus ema poolt sünnitatud laste arvu järgi, emade sünnipõlvkonnad 1950–1979, 2021.a ja 2011.a rahvaloendused.
Nii noorte pereuuring kui EPSU3 on küsitlusuuringud ja sestap kaasnevad nendega küsitlusuuringute tüüpilised probleemid. Kuna mõlema uuringu vastamismäärad olid madalad (vastavalt 36% ja 26%), siis on õigustatud küsimus, kas nende poolt pakutav vaade võib olla moonutatud.
Seetõttu vaatame viimaks taas rahvaloenduse andmeid naiste poolt sünnitatud laste arvu kohta (joonis 4).[3] Tuleb tähele panna, et sünnitatud laste arv ei näita, kas ühe ema lapsed kõik koos üles kasvasid ja/või oli lisaks ema sünnitatutele ühises kodus ka muid lapsi. Seega seegi vaade ei anna täpset vastust küsimusele, kui suur osa lastest oleksid lapserikka pere toetuse kasusaajad, mille eelduseks endiselt ühes peres kasvamine.
Joonis 4 näitab, et 1970. aastate teise poole aastakäikudest on pea pooled lapsed ilmale toodud kolm või enam last saanud emade poolt. Lisaks näeme, et aja jooksul on kolm ja enam last sünnitanud naiste panus oma põlvkonna järelkasvu suurenenud. Põlvkonnavahemikku algust ja lõppu kõrvutades on kasv olnud üpris suur – ligi 10 protsendipunkti. Suurenemine on toimunud esmajoones seetõttu, et varasemast rohkem kahe lapsega naisi on otsustanud saada ka kolmanda lapse.
Joonis 4. Laste jaotus ema poolt sünnitatud laste arvu järgi, emade sünnipõlvkonnad 1950–1979, 2021.a ja 2011.a rahvaloendused.
Kokkuvõtteks võime tõdeda, et sama tegelikkust võib statistika abil kirjeldada mitmel erineval moel. Kui võtta aluseks perede hetkeline läbilõige, siis on kolme või enama alaealise lapsega perede osa kõigist alaealistega lastega peredest tõepoolest vaid 14%. Teisalt on aga tähelepanuväärne kui erinevaks osutub see pilt siis, kui võtta aluseks laste vaade. Seda rakendades näeme, et pooled viimastel aastakümnetel sündinutest on ilmale toodud emade poolt, kellel on kolm või enam last. Kui lähtuda sellest, et lastetoetuse kasusaajaks peaksid lõppude lõpuks olema lapsed, siis võiksime lasterikka pere toetuse sihtrühma teoreetiliseks maksimaalseks suuruseks pidada umbes pooli Eesti peredes kasvavaid lapsi. Kuid samas kvalifitseerumistingimuste tõttu osal neist toetust saada pole võimalik. Enamasti on selle põhjuseks asjaolu, et toetuse maksmine on piiratud ajaga, mil peres elab korraga vähemalt kolm alaealist last, seda tingimust küll praegu ollakse leevendamas, mistõttu osa lasterikastest peredest paljudel aastatel toetuse saamise tingimusi ei täida. Samuti vähendab lasterikka pere toetuse sihtrühma suurust see, kui lasterikka vanema lapsed elavad erinevates leibkondades, näiteks pärast vanemate lahutust või lahkuminekut. Nende tegurite mõju tõttu jääb lasterikka pere toetuse sihtrühma tegelik suurus Riigikogu komisjonis esile toodud kahe äärmuse vahele. Kui võtta aluseks taaskord 2021. aasta rahvaloenduse andmed alaealiste lastega perede jaotusest alaealiste laste arvu järgi, siis oleks kasusaajaid napilt üle veerandi loenduse hetkel alla 18-aasta vanuses olnud lastest. Kuid seegi arvestus ei kajasta lasterikka pere toetuse kasusaajaid 100%-lise täpsusega.
[1] Statistikaameti andmebaasi tabel RL21733.
[2] Joonise andmed on üksnes Eestis sündinute kohta.
[3] Põlvkondade 1962–1979 andmed on võetud 2021. aasta ning põlvkondade 1950–1961 andmed 2011. aasta rahvaloendusest. Statistikaameti andmebaasi tabelid RL21411 ja RL0411.
