Kriisi mõju suremusele: (peaaegu) aasta kokkuvõte
Mark Gortfelder
31.12.2020
Aasta viimasel päeval on sobilik vaadata pandeemia mõju suremusele. 1. juulil avaldatud postituses vaadati pandeemia suremusmõju esimesel poolaastal. Selle postitusega seonduvalt tõstatus küsimus, kas riikides, kus suremus oli esimesel poolaastal üle varasemate aastate normi, kogevad samasugust liigsuremust ka kalendriaasta kokkuvõttes, kuna äkilisele suremustõusule järgneb tavapäraselt suremuse langus. 31. detsembril käesolevat postitust kirjutades ei ole meil küll andmeid kogu 2020. aasta (selle nädalate) kohta, kuid siiski peaksime saame sellele küsimusele täna vastata.
Nagu eelnevaski postituses kasutame siingi Human Mortality Database (HMD) andmeid.[1] HMD lühiajalise suremuse andmebaasis on tänaseks info 38 riigi kohta. Jällegi peab tõdema, et riigid kannavad andmeid HMD-sse erineva kiirusega. Nii on Eesti ja paljude muude riikide kohta olemas andmed kuni aasta 50. ehk tagantpoolt kolmanda nädalani. Kuid üksikutel riikidel lõpeb 2020. aasta aegrida märksa varem. Tähele tuleb panna sedagi, et mitmetes riikides on aegrea viimas(t)e nädala(te) kohta osad surmad kajastamata (eriti Soome, Rootsi, USA).
Siinses postituses on toodud kaks joonist. Mõlemad kajastavad suremuskordajaid (mitte surmade absoluutarvu) ning võrdlevad 2020. aasta suremust (sinine joon) 2015–2019 aastate suremusega (helehallid jooned). Meeles peab pidama, et kuna väiksema rahvaarvuga riikides on suremuskordajate variatsioon aastati suurem kui suurema rahvaarvuga riikides, siis on „hall ala“ näiteks Eesti puhul märksa laiem kui Itaalia puhul.
Joonis 1 on eelneva postituse joonis 1 uuendus ja näitab lisaks Eesti suremusele veel Soome, Rootsi, Ungari, Austria, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ning Inglismaa ja Walesi suremust, eristades seejuures viis vanuserühma (0–14, 15–64, 65–74, 75–84, 85+).
Joonis 1. Suremuse vanuskordajad nädalati Eestis ja valitud Euroopa riikides 2015–2020.
31.12.2020
Aasta viimasel päeval on sobilik vaadata pandeemia mõju suremusele. 1. juulil avaldatud postituses vaadati pandeemia suremusmõju esimesel poolaastal. Selle postitusega seonduvalt tõstatus küsimus, kas riikides, kus suremus oli esimesel poolaastal üle varasemate aastate normi, kogevad samasugust liigsuremust ka kalendriaasta kokkuvõttes, kuna äkilisele suremustõusule järgneb tavapäraselt suremuse langus. 31. detsembril käesolevat postitust kirjutades ei ole meil küll andmeid kogu 2020. aasta (selle nädalate) kohta, kuid siiski peaksime saame sellele küsimusele täna vastata.
Nagu eelnevaski postituses kasutame siingi Human Mortality Database (HMD) andmeid.[1] HMD lühiajalise suremuse andmebaasis on tänaseks info 38 riigi kohta. Jällegi peab tõdema, et riigid kannavad andmeid HMD-sse erineva kiirusega. Nii on Eesti ja paljude muude riikide kohta olemas andmed kuni aasta 50. ehk tagantpoolt kolmanda nädalani. Kuid üksikutel riikidel lõpeb 2020. aasta aegrida märksa varem. Tähele tuleb panna sedagi, et mitmetes riikides on aegrea viimas(t)e nädala(te) kohta osad surmad kajastamata (eriti Soome, Rootsi, USA).
Siinses postituses on toodud kaks joonist. Mõlemad kajastavad suremuskordajaid (mitte surmade absoluutarvu) ning võrdlevad 2020. aasta suremust (sinine joon) 2015–2019 aastate suremusega (helehallid jooned). Meeles peab pidama, et kuna väiksema rahvaarvuga riikides on suremuskordajate variatsioon aastati suurem kui suurema rahvaarvuga riikides, siis on „hall ala“ näiteks Eesti puhul märksa laiem kui Itaalia puhul.
Joonis 1 on eelneva postituse joonis 1 uuendus ja näitab lisaks Eesti suremusele veel Soome, Rootsi, Ungari, Austria, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ning Inglismaa ja Walesi suremust, eristades seejuures viis vanuserühma (0–14, 15–64, 65–74, 75–84, 85+).
Joonis 1. Suremuse vanuskordajad nädalati Eestis ja valitud Euroopa riikides 2015–2020.
Tehes mõned kiired märkused suremuse vanussõltuvuse kohta, siis näeme, et ka teisel poolaastal on liigsuremus kimbutanud 65+ vanuses inimesi, samas nooremad vanuserühmad on ka kõige enam pandeemiast puudutatud riikides ilma suremustõusuta. Samas näeme juba jooniselt 1 (ja seda kinnitab veel enam joonis 2), et suremuse langust aasta teises pooles alla tavapärase pole aasta esimeses pooles suurt suremust kogenud riikides toimunud. Küll on aga mitmetes aasta esimeses pooles liigsuremuseta hakkama saanud riikides aasta teises pooles liigsuremus siiski aset leidnud. Kuid seda näeb paremini jooniselt 2.
Joonis 2 annab info 35 riigi üldsuremustrendi (ehk ilma vanuserühmi eristamata) kohta. HMD-s olevast 38-st riigist on jäetud kõrvale i) Austraalia kuna riigi andmetes sisalduvad üksnes arsti poolt surnukskuulutatud surmad ehk 10–15% surmi on katmata; ii) Venemaa kuna 2020. aasta kohta andmed HMD-s puuduvad; ning iii) Tšiili et joonisele mahuks 7x5 riiki ja Tšiili on Eesti vaatest kauge maa.
Joonis 2. Üldsuremus Eestis ja 34-s teises riigis, 2015–2020.
35 riiki võib jagada nelja rühma. Esiteks riigid nagu Eesti, kes pole terve aasta jooksul liigsuremust kogenud. Siia rühma kuuluvad veel selgelt Soome, Kreeka, Island, Lõuna-Korea, Norra, Uus-Meremaa, Slovakkia ja Taiwan. Mõned riigid nagu Taani, Saksamaa ja Luksemburg kogesid kevade teises pooles väikest liigsuremust kuid samas aasta alguses oli 2020. aasta suremus võrreldes varasemate aastatega madalam.
Teise rühma kuuluvad riigid, mis kogesid aasta esimeses pooles liigsuremust. Need on esmajoones Lääne-Euroopa riigid (Hispaania, Itaalia, Rootsi) ning lisaks ka Kanada.
Kolmandasse rühma kuuluvad riigid, mis on kogenud liigsuremust üksnes aasta teises pooles. Need on esmajoones Ida-Euroopa riigid (Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Leedu, Läti, Poola, Sloveenia) ning lisaks Austria ja Iisrael.
Neljandasse rühma kuuluvad riigid, mis on kogenud kahte või isegi kolme liigsuremuse perioodi. Kolm „küüru“ on näha Belgia, Portugali ja USA puhul. Kaks suremustõusu on näha Prantsusmaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa, Inglismaa ja Walesi, Hollandi ja Šveitsi puhul.
Muidugi on selline kategoriseerimine tinglik ja mõnda riiki saaks grupeerida ka teisiti. Samuti on suremustõus riigiti üsna erinev (võrdle näiteks Belgia ja Portugal või Tšehhi ja Horvaatia).
Kuidas kulgeb suremustrend uuel aastal enne kui vaktsineerimise teel karjaimmuunsus saavutatakse? Kas Eesti suudabki koroonapandeemiast väljuda ilma liigsuremust kogemata? Seda on praegu öelda raske. Selge on see, et Euroopa Liidu vaktsiinide ühishanked on läinud aia taha.[2] Kahe esimese turukõlbuliku vaktsiini (Biontech/Pfizer ja Moderna) on tellitud liiga vähe. Samas on tellitud võrdlemisi palju firmadelt, mille vaktsiinid (praeguse seisuga) tulevad turule alles suvel või aasta teises pooles või isegi lõpus. Euroopa Liidu poolt tellitud Biontech/Pfizeri ja Moderna vaktsiinikogustega karjaimmuunsust selgelt ei saavuta. Siinjuures on väga terav kontrast Iisraeliga. Aga kui pidada silmas viiruse raske kulgemise ja suremuse vanussõltuvust (Eesti haiglaravi vajanud patsientide keskmine vanus on 67 aastat)[3], siis on ka väiksemate kogustega võimalik koroonaviirusest tingitud liigsuremust vältida.
Teise rühma kuuluvad riigid, mis kogesid aasta esimeses pooles liigsuremust. Need on esmajoones Lääne-Euroopa riigid (Hispaania, Itaalia, Rootsi) ning lisaks ka Kanada.
Kolmandasse rühma kuuluvad riigid, mis on kogenud liigsuremust üksnes aasta teises pooles. Need on esmajoones Ida-Euroopa riigid (Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Leedu, Läti, Poola, Sloveenia) ning lisaks Austria ja Iisrael.
Neljandasse rühma kuuluvad riigid, mis on kogenud kahte või isegi kolme liigsuremuse perioodi. Kolm „küüru“ on näha Belgia, Portugali ja USA puhul. Kaks suremustõusu on näha Prantsusmaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa, Inglismaa ja Walesi, Hollandi ja Šveitsi puhul.
Muidugi on selline kategoriseerimine tinglik ja mõnda riiki saaks grupeerida ka teisiti. Samuti on suremustõus riigiti üsna erinev (võrdle näiteks Belgia ja Portugal või Tšehhi ja Horvaatia).
Kuidas kulgeb suremustrend uuel aastal enne kui vaktsineerimise teel karjaimmuunsus saavutatakse? Kas Eesti suudabki koroonapandeemiast väljuda ilma liigsuremust kogemata? Seda on praegu öelda raske. Selge on see, et Euroopa Liidu vaktsiinide ühishanked on läinud aia taha.[2] Kahe esimese turukõlbuliku vaktsiini (Biontech/Pfizer ja Moderna) on tellitud liiga vähe. Samas on tellitud võrdlemisi palju firmadelt, mille vaktsiinid (praeguse seisuga) tulevad turule alles suvel või aasta teises pooles või isegi lõpus. Euroopa Liidu poolt tellitud Biontech/Pfizeri ja Moderna vaktsiinikogustega karjaimmuunsust selgelt ei saavuta. Siinjuures on väga terav kontrast Iisraeliga. Aga kui pidada silmas viiruse raske kulgemise ja suremuse vanussõltuvust (Eesti haiglaravi vajanud patsientide keskmine vanus on 67 aastat)[3], siis on ka väiksemate kogustega võimalik koroonaviirusest tingitud liigsuremust vältida.
[1] Human Mortality Database: https://www.mortality.org/; metaandmed: https://www.mortality.org/Public/STMF_DOC/STMFmetadata.pdf
[2] Markus Becker, Veronika Hackenbroch, Martin Knobbe, Christoph Schult ja Thomas Schulz. „Das Impfstoffdrama“. Der Spiegel, 52 (19.12), 2020, 28–31; Henry-Laur Allik. „Vaktsineerimissihi täitmiseks oleks vaja suuremaid koguseid“. Postimees, 301 (29.12), 2020, 2–3.
[3] Koroonaviiruse andmestik. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.
[2] Markus Becker, Veronika Hackenbroch, Martin Knobbe, Christoph Schult ja Thomas Schulz. „Das Impfstoffdrama“. Der Spiegel, 52 (19.12), 2020, 28–31; Henry-Laur Allik. „Vaktsineerimissihi täitmiseks oleks vaja suuremaid koguseid“. Postimees, 301 (29.12), 2020, 2–3.
[3] Koroonaviiruse andmestik. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.