Koroonaviirusesse nakatunute tegelikud riskirühmad Eestis
(ja andmete esitamisest)
Luule Sakkeus
Täname Orsolya Soosaart esimese versiooni paranduste eest!
20.04.2020
Tänaseks oleme teadlikumad COVID-19 riskirühmadest ja teame paremini, keda see tabab. Sellegipoolest jätab absoluutarvudena kuvatud COVID-19 positiivsete arv vanuserühmades vale mulje nagu oleksid kõige ohustatumad 55–59-aastased inimesed (17.04.2020 seisuga). Nii sedastatakse ajalehe „Postimees“ viidatud lehel ekslikult, et “enim nakatunuid on jätkuvalt vanusegrupis 55–59 (11.4%), järgnevad vanusegrupp 50–54 ning vanusegrupp 45–49 kümne protsendilise osakaaluga.” Selleks, et nakatunute jaotust õigesti hinnata, tuleb erinevaid soo-vanuserühmi omavahel võrrelda. Võrdlemiseks aga tuleb nakatunute absoluutarvud teisendada ja esitada igas vanuserühmas 10 000 inimese kohta ning soo lõikes.
Esimese sammuna võtame käesoleva aasta eeldatava aastakeskmise vanuserühmade suuruse Statistikaameti 2019. a. rahvastikuprognoosist 2080. aastani. Terviseameti koroonaviiruse statistika lehelt saame haigestunute soo- ja vanusjaotuse. Nende põhjal arvutasime koroonaviirusesse haigestunute vanus-sookordajad 10 000 elaniku kohta (joonis 1).
Täname Orsolya Soosaart esimese versiooni paranduste eest!
20.04.2020
Tänaseks oleme teadlikumad COVID-19 riskirühmadest ja teame paremini, keda see tabab. Sellegipoolest jätab absoluutarvudena kuvatud COVID-19 positiivsete arv vanuserühmades vale mulje nagu oleksid kõige ohustatumad 55–59-aastased inimesed (17.04.2020 seisuga). Nii sedastatakse ajalehe „Postimees“ viidatud lehel ekslikult, et “enim nakatunuid on jätkuvalt vanusegrupis 55–59 (11.4%), järgnevad vanusegrupp 50–54 ning vanusegrupp 45–49 kümne protsendilise osakaaluga.” Selleks, et nakatunute jaotust õigesti hinnata, tuleb erinevaid soo-vanuserühmi omavahel võrrelda. Võrdlemiseks aga tuleb nakatunute absoluutarvud teisendada ja esitada igas vanuserühmas 10 000 inimese kohta ning soo lõikes.
Esimese sammuna võtame käesoleva aasta eeldatava aastakeskmise vanuserühmade suuruse Statistikaameti 2019. a. rahvastikuprognoosist 2080. aastani. Terviseameti koroonaviiruse statistika lehelt saame haigestunute soo- ja vanusjaotuse. Nende põhjal arvutasime koroonaviirusesse haigestunute vanus-sookordajad 10 000 elaniku kohta (joonis 1).
Joonis 1. Koroonaviirusesse haigestunute vanus-sookordajad 10 000 elaniku kohta Eestis (17.04.2020 seisuga)
Allikas: Terviseamet.
Allikas: Terviseamet.
Jooniselt nähtub, et kõige enam on viirus räsinud vanemaid mehi (ligi 30 iga 10000 mehe kohta vanuses 85+) ning naisi (üle 24 iga 10000 naise kohta vanuses 85+). Meestel on järgmiseks enim positiivsete juhtudega vanuserühmaks 80–84-aastased (ligi 19 juhtu). Vanimatele vanuserühmadele järgnevad naised 55–59 vanuserühmas (21 positiivset juhtu 10000 kohta) ning 45–49-aastased naised (üle 20 juhu). Peale nimetatud earühmade kuuluvad enim ohustatud soo-vanuserühmade hulka mehed vanusevahemikus 50–59 ja eriti 70–74. Noorematest kerkivad esile 20–24-aastased mehed, mis on ilmselt seotud puhanguga üliõpilaste hulgas.
Kui esitada samade arvude põhjal nakatunute vanuskordaja 10000 inimese kohta kogurahvastiku kohta, siis on samuti kõrgeima nakatunute juhtude arvuga vanuserühm üle 85 eluaasta, kellele järgnevad vanuserühmad 55–59, 50–54 ja 80–84. Tähelepanu tasub pöörata, et nooremates vanuserühmades on nakatunute juhtude arv 10000 inimese kohta suurim 20–24-aastaste hulgas, mis on peaaegu võrreldav 70–79-aastaste vastava näitajaga.
Kui esitada samade arvude põhjal nakatunute vanuskordaja 10000 inimese kohta kogurahvastiku kohta, siis on samuti kõrgeima nakatunute juhtude arvuga vanuserühm üle 85 eluaasta, kellele järgnevad vanuserühmad 55–59, 50–54 ja 80–84. Tähelepanu tasub pöörata, et nooremates vanuserühmades on nakatunute juhtude arv 10000 inimese kohta suurim 20–24-aastaste hulgas, mis on peaaegu võrreldav 70–79-aastaste vastava näitajaga.
Üldiselt on teada, et viirus ohustab eelkõige neid, kel on kroonilised haigused. Vanemate naiste hulgas on krooniliste haiguste osakaal suurem kui meestel. Seda on näidanud kõik SHARE uuringu lained, kui vaatame kas üle 50-aastaste naiste või üle 65-aastaste naiste võrdlust samaealiste meestega. Naisrahvastiku hulgas on oluliselt vähem neid, kes pole kunagi saanud kroonilise haiguse diagnoosi, kui meeste hulgas. Seetõttu ei pruugiks esmapilgul eeldada, et krooniliste haiguste tõttu peaks olema meestel suurem oht nakatuda. Siiski tuleb nentida, et meeste hulgas on naiste ees ülekaal südame- ja kopsuprobleemidega inimestel ning mida vanemat earühma vaatleme, seda suurem on nende probleemidega meeste ülekaal naistega võrreldes ning ilmselt just see teeb eriti vanemad mehed vastuvõtlikumaks antud viirusele. Veelgi suurem erisus, kui seda on krooniliste haiguste levimusel soo ja vanuseti, tuleb aga ilmsiks meeste ja naiste suitsetamisharjumusi vaadates. Suitsetamist on peetud samuti üheks koroonaviiruse riskiteguriks. Üle 50-aastastest meestest pole SHARE andmetel kunagi suitsetanud vaid veerand, samas kui naiste hulgas on neid ligi 70%. Ka jätkuvalt suitsetajaid on üle 50-aastaste meeste hulgas rohkem kui 36%, naiste seas vaid 14%. Ilmselt just nende kahe teguri koosmõjul – südame- ja kopsuprobleemide ülekaalu tõttu ning oluliselt levinumate sutisetamisharjumuste tõttu meeste hulgas – on kõige ohustatumd COVID-19 viirusesse nakatumise tõttu eeskätt vanemaealised mehed, kuid neile järgnevad kõrgete nakatumisnäitajatega naised sama kõrges, aga ka keskeas.
Tagasiside
Vajalik analüüs õigel ajal, võiks veel lisada järeldused ja soovitused.
Ivar Raig
Ivar Raig
Thank you, Luule, for this detailed analysis. Also thank others at the Institute (former EKDK) for this information.
Brian Silver
Brian Silver
Aitäh. Meeldiv lugeda mõistlikku, selget lähenemist. Endiselt mõtlen, mis küll on põhjuseks, et teadlastelt kas kunagi ei küsita või siis nende arvamust ei arvestata? Kas on teadlaste analüüs riigile liiga kallis? Ebamugav? Jõudu ja jätku!
Juune Holvandus
Juune Holvandus
nakatunute arv sõltub oluliselt ka sellest, keda testitakse. ja seetõttu tasub vaadata kõigepealt seda, kui palju on nakatunuid sama soo ja vanusegrupi testitutest. see number jääb Eestis suures plaanis 2,5-5% vahele ja ei ole olulises korrelatsioonis vanusega. küll on vanusega korrelatsoonis suremuse %. samuti on meeste nakatumus (ja sellest tulenevalt ka suremus) mõnevõrra kõrgem. kahjuks ei saa siia graafikut panna, aga kui soovite, võin saata.
Aivo Vaske
Luule Sakkeus: Täname tagasiside eest ja oleme täiesti nõus antud seisukohaga. Lisaks peaksime aga teadma ka vaid sümptomite põhjal pandud diagnoose, et veidigi adekvaatsemaid seoseid tuletama asuda. Loodame, et aasta lõpus on sedalaadi andmed avalikkusele kättesaadavad ja ka õigetel alustel vanuskordajatena esitatud.
Aivo Vaske
Luule Sakkeus: Täname tagasiside eest ja oleme täiesti nõus antud seisukohaga. Lisaks peaksime aga teadma ka vaid sümptomite põhjal pandud diagnoose, et veidigi adekvaatsemaid seoseid tuletama asuda. Loodame, et aasta lõpus on sedalaadi andmed avalikkusele kättesaadavad ja ka õigetel alustel vanuskordajatena esitatud.
Minu meelest on nakatunute uurimine suht teisejärguline. Umbes nagu grippi nakatunute uurimine - praktiliselt kõik on grippi nakatunud. Kõik, kes on viiruse levialal pikalt viibinud, nakatuvad (arstid näiteks). Ka SARS-CoV2-te on kümne aasta pärast kõik nakatunud. Huvitavam oleks ehk Covid 19-sse surnute analüüs. Siin muidugi väga raske vahet teha, kes on surnud selle viiruse tõttu ja kes viirusega. Praegu seda vahet küll ei tehta.
Jüri Kivimaa
Jüri Kivimaa
