Eeldatava eluea muutus 2019–2021: esialgne vaade
Mark Gortfelder
21.01.2022
Sel nädalal avaldas Statistikaamet mineva aasta esmased rahvastikuandmed. Selle järgi toimus 2021. aastal 18 445 surma, mis on terav suurenemine võrreldes eelnevate aastatega (15 kuni 16 000 surma). Käesolevas postituses on vaatluse all viimaste aastate eeldatav eluiga sünnihetkel Eestis ja mõnedes muudes riikides. Tulemustest selgub, et Eesti on eeldatav eluiga järsult vähenenud ning nõnda järgib Eesti selgelt Ida-Euroopa mustrit.
Eeldatava eluea andmed avaldab Statistikaamet aasta jooksul, pärast nii rahvastiku suuruse kui ka surmade arvu täpsustamist. 2020. aasta eeldatav eluiga avaldati näiteks mineva aasta augusti lõpus. Sarnaselt toimivad ka teiste riikide vastavad asutused.
Siin toome välja esialgsed arvutused. Need arvutused on kokku pandud umbes kolmekümne riigi kohta Max Plancki demograafia instituudi teadurite juhtimisel, osa on võtnud ka Oxfordi ja Lõuna-Taani ülikoolide demograafid. Esialgse joonise/tabeli on ilmavõrgus avaldanud Jonas Schöley. Uurimisrühma eeldatava eluea arvutused on esialgsed. Seda ühelt poolt seetõttu, et ei põhine päris kogu aasta surmadel, vaid puudu on 2–8 nädala surmad 2021. aasta lõpust. Samuti ei ole neil mõistagi kasutada eeldatava eluea arvutamisel tavapäraselt kasutatavaid aasta keskmise rahvaarvu andmeid, siin on nad kasutanud rahvastikuprognoosi. Seega saame eeldada, et Eesti ja teiste riikide statistikaametite avaldatavad eeldatava eluea hinnangud on veidi teised, kuid suurusjärgu ning riikidevahelise võrdluse saame nende esialgsete arvutuste pealt ilusasti kokku panna.
Joonisel 1 on kujutatud Eesti ja 27 teise riigi (ühe erandiga Euroopa riigid) eeldatava eluiga sünnihetkel 2019., 2020. ja 2021. aastal, mis kujutatud vastavalt punase, rohelise ja sinise värviga. Riigid on järjestatud aastatel 2019–2021 toimunud muutuste suuruse järgi, mistõttu tipus on Šveits, kus eeldatav eluiga on 2021. aastal pisut kõrgem kui kaks aastat varem; kõige kehvemal positsioonil on aga Bulgaaria, kus eeldatav eluiga on 2021. aastal pea neli aastat väiksem kui 2019. aastal. Näeme, et vaatluse all olevates riikides on arengud viimastel aastatel olnud võrdlemisi vastandlikud.
Joonis 1. Eeldatav eluiga aastatel 2019-2021 valitud riikides.
Esiteks võime välja tuua riigid, kus viimasel kolmel aastal on eeldatav eluiga olnud sisuliselt konstantne (Norra, Island, Soome, Taani). Ühtlasi saame nende riikide kohta välja tuua, et nende eeldatav eluiga oli 2019. aastalgi juba tipus. Mööndustega võib sama öelda ka Saksamaa kohta, kus siiski 2021. aastal eeldatav eluiga veidi langes.
Šveitsis, Rootsis, Belgias ja Prantsusmaal toimus 2020. aastal eeldatava eluea mõnetine langus, kuid 2021. aastal oli see taas 2019. aasta tasemel või sellest isegi üle.
Mitmetes Lääne-Euroopa maades (Holland, Austria, Hispaania, Itaalia, Portugal, Inglismaa ja Wales) oli eeldatav eluiga nii 2020. kui 2021. aastal madalam kui 2019. aastal, kuid koroonapandeemia esimesel aastal oli eeldatav eluiga just madalam kui teisel aastal. Sama mustrit järgib ka Sloveenia.
Mõneti eripäraseks saab pidada Šotimaad, Põhja-Iirimaad ja USA-d, kus nii 2020. kui 2021. aastal oli eeldatav eluiga üsna samal tasemel ning 2019. aasta omast tagapool.
Viimase rühmana saame välja tuua riike, kus pärast vähest eeldatava eluea langust 2020. aastal leidis 2021. aastal aset võrreldes 2019. aastaga märksa suurem langus. Siia rühma kuulub Eesti, teised Ida-Euroopa riigid (peale Sloveenia) aga ka Kreeka. Seega paigutub Eesti ilusasti Ida-Euroopa sekka eeldatava eluea arengute osas koroonapandeemia aastatel. Nende riikide eeldatav eluiga oli 2019. aastalgi võrreldes teiste vaatluse alla olevate riikidega väiksem. Täpsemalt öeldes on Eesti eeldatav eluiga võrreldes pandeemia eelse ajaga langenud kahe aasta jagu.
Järgnevalt võrdleme 2021. aasta muutust Eestis varasemate aastakümnetega. Seda kajastab joonis 2. 2021. aasta andmed on siingi esialgsetel arvutustel põhinevad.
Joonis 2. Eeldatava eluea muutus aastates võrreldes eelneva kalendriaastaga, Eesti 1960-2021.
Šveitsis, Rootsis, Belgias ja Prantsusmaal toimus 2020. aastal eeldatava eluea mõnetine langus, kuid 2021. aastal oli see taas 2019. aasta tasemel või sellest isegi üle.
Mitmetes Lääne-Euroopa maades (Holland, Austria, Hispaania, Itaalia, Portugal, Inglismaa ja Wales) oli eeldatav eluiga nii 2020. kui 2021. aastal madalam kui 2019. aastal, kuid koroonapandeemia esimesel aastal oli eeldatav eluiga just madalam kui teisel aastal. Sama mustrit järgib ka Sloveenia.
Mõneti eripäraseks saab pidada Šotimaad, Põhja-Iirimaad ja USA-d, kus nii 2020. kui 2021. aastal oli eeldatav eluiga üsna samal tasemel ning 2019. aasta omast tagapool.
Viimase rühmana saame välja tuua riike, kus pärast vähest eeldatava eluea langust 2020. aastal leidis 2021. aastal aset võrreldes 2019. aastaga märksa suurem langus. Siia rühma kuulub Eesti, teised Ida-Euroopa riigid (peale Sloveenia) aga ka Kreeka. Seega paigutub Eesti ilusasti Ida-Euroopa sekka eeldatava eluea arengute osas koroonapandeemia aastatel. Nende riikide eeldatav eluiga oli 2019. aastalgi võrreldes teiste vaatluse alla olevate riikidega väiksem. Täpsemalt öeldes on Eesti eeldatav eluiga võrreldes pandeemia eelse ajaga langenud kahe aasta jagu.
Järgnevalt võrdleme 2021. aasta muutust Eestis varasemate aastakümnetega. Seda kajastab joonis 2. 2021. aasta andmed on siingi esialgsetel arvutustel põhinevad.
Joonis 2. Eeldatava eluea muutus aastates võrreldes eelneva kalendriaastaga, Eesti 1960-2021.
Jooniselt 2 on näha, et 2021. aasta eeldatava eluea vähenemine on samas suurusjärgus üleminekuaja kõige keerulisema perioodiga. Joonis 2-l on muutus toodud absoluutarvudes ja selles arvestuses on 2021. aastal võrreldes eelneva kalendriaastaga toimunud langus selgelt suurem kui 1994. aasta „teisel kohal“. Suhtelise muutuse järgi on seis võrdne (-2,3%).
Eeldatav eluiga on võrreldes teiste demograafiliste näitajatega väga stabiilne, liikudes enamasti uusaja rahuaastatel samm-sammult ülespoole. Siinne postitus on esialgsete arvutustele tuginedes näidanud, et 2021. aastal leidis Eestis ja Ida-Euroopas laiemalt aset päris suur eeldatava eluea vähenemine. See vähenemine on samal tasemel või tõsisemgi kui 1990. aastate alguses kommunismist vabanenud riikides. Näiteks Bulgaaria ja Višegradi riigid kogesid sel ajal minimaalset eeldatava eluea langust kui üldse, kuid aastatel 2020 ja 2021 on vähenemine olnud poolteist aastat või enam. Teadupärast on ka kolmkümmend aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist Eestis ja Ida-Euroopas laiemalt eeldatav eluiga märksa väiksem kui Lääne-Euroopas, koroonaaeg on seda lahet taaskord suurendanud.
Eeldatav eluiga on võrreldes teiste demograafiliste näitajatega väga stabiilne, liikudes enamasti uusaja rahuaastatel samm-sammult ülespoole. Siinne postitus on esialgsete arvutustele tuginedes näidanud, et 2021. aastal leidis Eestis ja Ida-Euroopas laiemalt aset päris suur eeldatava eluea vähenemine. See vähenemine on samal tasemel või tõsisemgi kui 1990. aastate alguses kommunismist vabanenud riikides. Näiteks Bulgaaria ja Višegradi riigid kogesid sel ajal minimaalset eeldatava eluea langust kui üldse, kuid aastatel 2020 ja 2021 on vähenemine olnud poolteist aastat või enam. Teadupärast on ka kolmkümmend aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist Eestis ja Ida-Euroopas laiemalt eeldatav eluiga märksa väiksem kui Lääne-Euroopas, koroonaaeg on seda lahet taaskord suurendanud.
