Kuidas oma teise pensionisamba varadest rohkem välja pigistada?
Lauri Leppik
02.04.2026
02.04.2026
Hoiatus: Selle loo puhul on tegemist pensioniõiguste alase tasuta konsultatsiooniga, mitte finantsnõuandega. Kirjeldatud võimalused ei pruugi sobida teie individuaalsele või perekondlikule olukorrale ja eelistustele. Mõelge ja otsustage ise.
Oma tulevasest pensionist huvituvad ja pensioniteemalistel aruteludel silma peal hoidvad inimesed on kindlasti pannud tähele arvamusavaldusi ja kirjatöid, kus konstrueeritakse narratiivi, et teises pensionisambas raha kogumisel pole mõtet, et selline kogumine on rumal ja kahjulik ning parem oleks loota üksnes riiklikule pensionile, küsida pensionipõlves raha oma laste käest või kui on tõesti soovi ja võimalust, siis investeerida ise kas kinnisvarasse, kulda või kolmandasse sambasse, kuid mitte teise sambasse. Kui need jutud pole teid siiski veennud ja jätkate pensioniks kogumist teises sambas, siis tasub lugeda edasi.
Käesolev lugu on suunatud eeskätt nendele pensionieelikutele:
Alustuseks tasub külastada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse pensionikalkulaatori lehte ning vaadata sealt järele I ja II pensionisambas omandatud pensioniõiguste rahaline väärtus. Kalkulaator lähtub Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemi ja Pensionikeskuse pensioniregistri andmetest ning kuvab teie väljateenitud I samba riikliku vanaduspensioni ja II samba kogumispensioni hetkeväärtused kuupensioni arvestuses. Kui olete liitunud III sambaga, siis näete andmeid ka selle kohta, kuid edasisest mõttekäigust ja arvestustest jätame III samba praegu välja, keskendudes I ja II sambale.
Kalkulaatori riikliku vanaduspensioni arvestus on õige juhul kui olete Sotsiaalkindlustusametile juba esitanud oma kunagise tööraamatu andmed. Kui teil on need andmed veel esitamata ja plaanisite seda teha alles pensionile siirdumisel, siis tuleb enne 1999. aastat väljateenitud pensioniõigusliku staaži andmed sisestada kalkulaatorisse käsitsi. II samba kogumispensioni puhul arvutab kalkulaator kuupensioni väärtuse lähtudes kogutud pensionivara summast ja oletusest, et vanaduspensioniikka jõudmisel valite igakuised fondipensioni väljamaksed keskmiselt elada jäänud aastate pikkuse perioodi vältel, milleks arvestatakse praegu ca 19 aastat.
II samba fondipensioni väljamaksetega on seotud kaks peamist riskikohta. Esiteks, individuaalse eluea määramatus. Kui elate keskmisest kauem, siis saab fondipension otsa ja teie igakuine sissetulek väheneks, samas kui teie vajadused võivad kõrgemas vanuses just kasvada näiteks ravimikulude või hooldusteenuste vajaduse tõttu. Teiseks, finantsriskid. Kuigi fondipensioni jääk teenib valitud pensionifondis tootlust, võib kriisiperioodidel tootlus osutuda ka negatiivseks. Sel juhul aga teie fondipensioni väljamaksed väheneksid. Kui fondipensioni väljamaksete periood on pikk (paar kümnendit), siis võib sinna sattuda ka negatiivse tootluse aastaid.
Teil on aga võimalik mõlemat fondipensioni riski maandada. Õigupoolest, mitte üksnes maandada, vaid teha valik, mis annaks tulemuseks märgatavalt kõrgema igakuise pensioni. Kuidas? Mitte kuskil ei ole öeldud, et I ja II samba pensioni peab kasutama koos ja üheaegselt. Neid saab kasutada ka järgemööda, võttes esmalt kasutusele väljamaksed II sambast ja hiljem I sambast. Kogumispensionide seaduse § 52.3 lg4 annab osakuomanikule õiguse määrata fondipensioni väljamakseteks lühem tähtaeg kui Eesti keskmine pensionieas elada jäävate aastate arv. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9.1 annab samas õiguse valida paindlik vanaduspension mistahes ajal pärast pensioniikka jõudmist. Kui lükkad I samba pensioni edasi, siis on hiljem saadav pension suurem, sõltudes sellest, millises vanuses lased endale riikliku pensioni määrata. Praegu kehtivaid suurendustegureid saab vaadata Sotsiaalkindlustusameti veebilehe rubriigist „Paindlik pension“.
Seega saab iga II sambasse pensionivara kogunu kasutada sellist strateegiat, kus ta pensioniikka jõudmisel ei lase endale kohe määrata riiklikku vanaduspensioni, vaid võtab kõigepealt kasutusele II samba pensionivara, lükkab riikliku vanaduspensioni taotlemise edasi ja laseb selle määrata alles siis kui tema II sambasse kogutud pensionivara on ammendunud.
Loomulikud küsimused on nüüd, et kui kauaks siis II samba pensionivarast jätkub, kui pikalt saab I samba pensioni edasi lükata, millise igakuise pensioniga sellise variandi puhul saaks arvestada ja kas see kõik ikka ära tasub. Selliste arvutuste jaoks saab igaüks küsida abi tehisaru rakendustelt. Toon siin ära tehisarule antava korralduse näidisteksti. Selle kasutamisel tuleks nurksulgudes märgitud tekstiosad asendada enda kohta käivate andmetega. Need andmed (I samba pensioni väärtus, II sambasse kogunenud summa ja II samba pensionifondi keskmine tootlus) leiate mh Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatori lehelt.
Käesolev lugu on suunatud eeskätt nendele pensionieelikutele:
- kes on liitunud teise sambaga ja ei ole sinna kogutud pensionivara veel välja võtnud ja ära kulutanud;
- kes on jõudmas pensioniikka või on selleni jäänud vähem kui 5 aastat;
- kes töötavad ja plaanivad jätkata töötamist ka veel vähemalt 3–4 aastat pärast pensioniikka jõudmist.
Alustuseks tasub külastada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse pensionikalkulaatori lehte ning vaadata sealt järele I ja II pensionisambas omandatud pensioniõiguste rahaline väärtus. Kalkulaator lähtub Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemi ja Pensionikeskuse pensioniregistri andmetest ning kuvab teie väljateenitud I samba riikliku vanaduspensioni ja II samba kogumispensioni hetkeväärtused kuupensioni arvestuses. Kui olete liitunud III sambaga, siis näete andmeid ka selle kohta, kuid edasisest mõttekäigust ja arvestustest jätame III samba praegu välja, keskendudes I ja II sambale.
Kalkulaatori riikliku vanaduspensioni arvestus on õige juhul kui olete Sotsiaalkindlustusametile juba esitanud oma kunagise tööraamatu andmed. Kui teil on need andmed veel esitamata ja plaanisite seda teha alles pensionile siirdumisel, siis tuleb enne 1999. aastat väljateenitud pensioniõigusliku staaži andmed sisestada kalkulaatorisse käsitsi. II samba kogumispensioni puhul arvutab kalkulaator kuupensioni väärtuse lähtudes kogutud pensionivara summast ja oletusest, et vanaduspensioniikka jõudmisel valite igakuised fondipensioni väljamaksed keskmiselt elada jäänud aastate pikkuse perioodi vältel, milleks arvestatakse praegu ca 19 aastat.
II samba fondipensioni väljamaksetega on seotud kaks peamist riskikohta. Esiteks, individuaalse eluea määramatus. Kui elate keskmisest kauem, siis saab fondipension otsa ja teie igakuine sissetulek väheneks, samas kui teie vajadused võivad kõrgemas vanuses just kasvada näiteks ravimikulude või hooldusteenuste vajaduse tõttu. Teiseks, finantsriskid. Kuigi fondipensioni jääk teenib valitud pensionifondis tootlust, võib kriisiperioodidel tootlus osutuda ka negatiivseks. Sel juhul aga teie fondipensioni väljamaksed väheneksid. Kui fondipensioni väljamaksete periood on pikk (paar kümnendit), siis võib sinna sattuda ka negatiivse tootluse aastaid.
Teil on aga võimalik mõlemat fondipensioni riski maandada. Õigupoolest, mitte üksnes maandada, vaid teha valik, mis annaks tulemuseks märgatavalt kõrgema igakuise pensioni. Kuidas? Mitte kuskil ei ole öeldud, et I ja II samba pensioni peab kasutama koos ja üheaegselt. Neid saab kasutada ka järgemööda, võttes esmalt kasutusele väljamaksed II sambast ja hiljem I sambast. Kogumispensionide seaduse § 52.3 lg4 annab osakuomanikule õiguse määrata fondipensioni väljamakseteks lühem tähtaeg kui Eesti keskmine pensionieas elada jäävate aastate arv. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9.1 annab samas õiguse valida paindlik vanaduspension mistahes ajal pärast pensioniikka jõudmist. Kui lükkad I samba pensioni edasi, siis on hiljem saadav pension suurem, sõltudes sellest, millises vanuses lased endale riikliku pensioni määrata. Praegu kehtivaid suurendustegureid saab vaadata Sotsiaalkindlustusameti veebilehe rubriigist „Paindlik pension“.
Seega saab iga II sambasse pensionivara kogunu kasutada sellist strateegiat, kus ta pensioniikka jõudmisel ei lase endale kohe määrata riiklikku vanaduspensioni, vaid võtab kõigepealt kasutusele II samba pensionivara, lükkab riikliku vanaduspensioni taotlemise edasi ja laseb selle määrata alles siis kui tema II sambasse kogutud pensionivara on ammendunud.
Loomulikud küsimused on nüüd, et kui kauaks siis II samba pensionivarast jätkub, kui pikalt saab I samba pensioni edasi lükata, millise igakuise pensioniga sellise variandi puhul saaks arvestada ja kas see kõik ikka ära tasub. Selliste arvutuste jaoks saab igaüks küsida abi tehisaru rakendustelt. Toon siin ära tehisarule antava korralduse näidisteksti. Selle kasutamisel tuleks nurksulgudes märgitud tekstiosad asendada enda kohta käivate andmetega. Need andmed (I samba pensioni väärtus, II sambasse kogunenud summa ja II samba pensionifondi keskmine tootlus) leiate mh Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatori lehelt.
Kodanik XY on sündinud [19..]. aasta […kuus]. Eesti keskmine vanaduspension 2026 aprillist on 860 eurot. Kodanik XY esimeses sambas välja teenitud vanaduspensioni õiguse väärtus 2026 aprilli seisuga on [….] eurot. Kodanik XY teise pensionisamba varade saldo 2026 aprillis on [….] eurot ja tema pensionifondi keskmine tootlus senise kogumisperioodi vältel on olnud […] protsenti aastas.
Kodanik XY plaan oma esimeses sambas omandatud pensioniõiguste ja teises sambas kogutud pensionivara kasutamiseks on järgmine. Kui ta jõuab seadusjärgsesse pensioniikka, siis ei lase ta endale kohe määrata riiklikku vanaduspensioni, vaid võtab kõigepealt kasutusele teise samba pensionivara, võttes teisest sambast igakuiselt välja enda valitud summa. Riikliku vanaduspensioni määramise lükkab ta aga edasi, kasutades seaduses sätestatud paindliku pensioni võimalust, et selle abil saada hiljem kõrgemat pensioni. Riikliku pensioni laseb ta endale määrata alles siis kui tema teise sambasse kogutud pensionivara on ammendunud.
Arvuta:
1) kui pikaks perioodiks (kuudes) jätkub XY-l pensioniikka jõudmise järel teise pensionisambasse kogutud vahendeid, et saada igakuise sissetulekuna [vali endale sobivad variandid: 120/130/140 protsenti tema pensionieaks väljateenitud I samba vanaduspensionist/Eesti keskmisest vanaduspensionist];
2) millal (mis aastal ja mis kuus) tema teise pensionisamba vahendid ammenduvad;
3) mitme protsendi võrra saab olema tema riiklik vanaduspension kõrgem, võrreldes olukorraga, kui ta oleks lasknud endale riikliku vanaduspensioni määrata vahetult pensioniikka jõudmisel.
Arvutamisel võta arvesse järgmisi tegureid ja asjaolusid:
Kodanik XY plaan oma esimeses sambas omandatud pensioniõiguste ja teises sambas kogutud pensionivara kasutamiseks on järgmine. Kui ta jõuab seadusjärgsesse pensioniikka, siis ei lase ta endale kohe määrata riiklikku vanaduspensioni, vaid võtab kõigepealt kasutusele teise samba pensionivara, võttes teisest sambast igakuiselt välja enda valitud summa. Riikliku vanaduspensioni määramise lükkab ta aga edasi, kasutades seaduses sätestatud paindliku pensioni võimalust, et selle abil saada hiljem kõrgemat pensioni. Riikliku pensioni laseb ta endale määrata alles siis kui tema teise sambasse kogutud pensionivara on ammendunud.
Arvuta:
1) kui pikaks perioodiks (kuudes) jätkub XY-l pensioniikka jõudmise järel teise pensionisambasse kogutud vahendeid, et saada igakuise sissetulekuna [vali endale sobivad variandid: 120/130/140 protsenti tema pensionieaks väljateenitud I samba vanaduspensionist/Eesti keskmisest vanaduspensionist];
2) millal (mis aastal ja mis kuus) tema teise pensionisamba vahendid ammenduvad;
3) mitme protsendi võrra saab olema tema riiklik vanaduspension kõrgem, võrreldes olukorraga, kui ta oleks lasknud endale riikliku vanaduspensioni määrata vahetult pensioniikka jõudmisel.
Arvutamisel võta arvesse järgmisi tegureid ja asjaolusid:
- 2026. aastal on pensioniiga Eestis 65 aastat. 2027. aastast pensioniiga tõuseb, nii et 65 aastale lisatakse 65-aastaste inimeste eeldatava eluea muutus. Vaata https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-taotlemine/pensioniiga Kodanik XY pensioniea vanuse leidmisel lähtu Eesti statistikaameti eeldatava eluea prognoosist.
- Kuni riikliku vanaduspensioni määramiseni jätkab kodanik XY töötamist ja tema töötasu moodustab […] protsenti Eesti keskmisest töötasust. Lähtu Eesti riikliku vanaduspensioni arvutamise valemist ja võta arvesse, et töötamise jätkamisel teenib ta täiendavalt pensioniõigusi. Arvesta, et kuna kodanik XY on liitunud teise pensionisambaga, siis tema esimese samba vanaduspensioni ühendosa on väiksem, sest seda arvestatakse töötasult makstud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse 16% osa pealt.
- Lähtu eeldusest, et teise pensionisamba varade kasutamata jäägi tootlus pensionifondis vastab sama fondi varasema perioodi keskmisele tootlusele.
- Riikliku vanaduspensioni edasilükkamisel ehk pensionieast hilisema pensionile mineku korral kasutatakse paindliku pensioni suurendamisel 2026. aastal selliseid suurendustegureid: 1 aasta hiljem +7,93%, 2 aastat hiljem +16,88%, 3 aastat hiljem +27,01%, 4 aastat hiljem +38,50%, 5 aastat hiljem +51,57 (vt Sotsiaalkindlustusameti veebileht: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/paindlik-pension). Eelda, et nende suurendustegurite suurusjärk kodanik XY esimese samba vanaduspensioni määramiseni oluliselt ei muutu.
- Arvesta riikliku pensioni iga-aastase indekseerimisega. Pensioniindeksi väärtuse arvestamisel lähtu rahandusministeeriumi ja statistikaameti tarbijahinnaindeksi ja palgafondi kasvu prognoosidest.
Tehisarule antava korralduse sõnastust ja selgitusi võite muidugi soovi kohaselt kohandada, täiendada, mugandada. Toodud tekst on lihtsalt näidiseks, kuidas sellesarnast arvutusülesannet tehisarule anda saab. Kui olete liitunud ka III sambaga, siis võite II samba pensionivarale lisada III sambas kogutud summa, ent kui plaanite III sambas kogutule muud kasutust, siis jätta selle välja.
Soovitavalt kasutage ülesande lahendamiseks tehisaru laiendatud mõtlemisvõimega mudeleid. Sama ülesande võib anda pureda kahele-kolmele erinevale tehisaru rakendusele, et tulemusi võrrelda. Tehisaru leiab ise üles Eestis kehtiva pensionivalemi ja pensioniõiguste arvestuse reeglid ning lisaks arvutuste tulemustele esitab ka üksikasjaliku arvutuskäigu koos kommentaaridega. Ülesande lahendamine võtab laiatarbe tehisaru võimekamatel mudelitel mõned minutid aega, see ei käi päris välgukiirusel, kuid nad saavad hakkama.
Andsin selle prompti enda andmetega lahendada kahele tehisaru rakendusele: Gemini 3.1 Pro ja Claude Sonnet 4.6 extended. Olen sündinud 1964 detsembris. Märkisin, et soovin pensionikka jõudmise järel hakata igakuiselt II sambast välja võtma summat, mis moodustaks 130% minu selleks ajaks I sambas välja teenitud pensioniõigusest. Järgnev tabel näitab võrdlevalt Gemini ja Claude´i arvutuste tulemusi.
Soovitavalt kasutage ülesande lahendamiseks tehisaru laiendatud mõtlemisvõimega mudeleid. Sama ülesande võib anda pureda kahele-kolmele erinevale tehisaru rakendusele, et tulemusi võrrelda. Tehisaru leiab ise üles Eestis kehtiva pensionivalemi ja pensioniõiguste arvestuse reeglid ning lisaks arvutuste tulemustele esitab ka üksikasjaliku arvutuskäigu koos kommentaaridega. Ülesande lahendamine võtab laiatarbe tehisaru võimekamatel mudelitel mõned minutid aega, see ei käi päris välgukiirusel, kuid nad saavad hakkama.
Andsin selle prompti enda andmetega lahendada kahele tehisaru rakendusele: Gemini 3.1 Pro ja Claude Sonnet 4.6 extended. Olen sündinud 1964 detsembris. Märkisin, et soovin pensionikka jõudmise järel hakata igakuiselt II sambast välja võtma summat, mis moodustaks 130% minu selleks ajaks I sambas välja teenitud pensioniõigusest. Järgnev tabel näitab võrdlevalt Gemini ja Claude´i arvutuste tulemusi.
Loomulikult sõltuvad sellise arvutuse tulemused ühelt poolt individuaalsetest asjaoludest, nagu I sambas omandatud pensioniõigused, II sambaga liitumise aeg, valitud pensionifondi tootlus jm. Samas võib tähele panna, et arvutuste baasiks on siin võetud I sambas pensionieaks väljateenitud pensionisumma, millega suhestatakse nii II sambast väljavõetavat fondipensioni kui edasilükatud paindlikku I samba pensioni. Alternatiivina võib fondipensioni ja paindliku pensioni summasid soovi korral suhestada Eesti keskmisse vanaduspensioni.
Tehisaru rakenduste arvutuste tulemustes ja arvutuskäikudes on mõningaid erinevusi, mis tulenevad nende valitud metoodika ning kasutatud eelduste ja prognooside erinevustest. Gemini oma kommentaarides seda ka otsesõnu sedastab: „Kuna tegemist on tulevikku ulatuva prognoosiga, peame tegema mitmeid majanduslikke ja demograafilisi eeldusi.“ Toodud näites puudutavad need eeldused ja prognoosid siiski suhteliselt lühikest perioodi ehk järgmist 8 aastat.
Gemini hindab sellist plaani heaks valikuks: „See on väga põhjalik ja nutikalt läbimõeldud pensioniplaan. Esimese ja teise samba kombineerimine viisil, kus esialgu tarbitakse kogumispensioni ning riiklikku pensioni lükatakse edasi, teenides sellele suurendusteguri ja jätkates töötamist, on matemaatiliselt sageli üks kasumlikumaid strateegiaid. /…/ See strateegia on matemaatiliselt väga tugev, kuna lisaks paindliku pensioni koefitsiendile jätkab töötav inimene ka uute pensioniõiguste teenimist ning riik indekseerib tema omandatud esimese samba pensioniõigusi igal kevadel.“ Claude esialgu hinnanguid ei andnud, kinnitades vaid, et tema arvutus ja sellel põhinev pensionisummade võrdlus on „majanduslikult korrektne.“ Ent küsides Claude’lt täiendavalt ka hinnangu andmist, leidis ta, et valitud stsenaariumil on eelis „kogu pensionile jäämise perioodi vältel, mitte ainult pikaealistele.“
Saab aga mõelda ka nii, et teise sambaga liitumisel olen kogu oma tööstaažist umbes kahe kolmandiku vältel (alates 2002. aastast) tasunud 10% võrra kõrgemat makset (22 protsenti 20 protsendi asemel). Kogu tööperioodi peale kokku tähendaks see siis 6,67% kõrgemat maksekoormust. Arvestades makseaastate ja pensioniaastate keskmiseks suhteks 2:1 ehk kaks ühele (umbes 40 aastat töötamist ja 20 aastat pensionipõlve), siis võiks oodata, et 6,67%% kõrgem maksekoormus võiks anda vähemalt 13,3% kõrgema pensioni. Et kontrollida, millises suhtes oleks teie eluaegne pension siinkirjeldatud väljamaksete skeemi korral võrreldes sellise olukorraga, kui te (ehk teie alter ego) poleks teise sambaga liitunud, peaksite andma tehisarule arvutamiseks veel ühe lisaülesande, mille näidistekst on allpool toodud. Kasutage seda korraldust samas vestluslõimes eelnevalt toodud arvutusülesandega (siis pole vaja kõiki tingimusi korrata, tehisaru peab need meeles), lisades riikliku pensioni koostisosade andmed Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatori lehelt.
Tehisaru rakenduste arvutuste tulemustes ja arvutuskäikudes on mõningaid erinevusi, mis tulenevad nende valitud metoodika ning kasutatud eelduste ja prognooside erinevustest. Gemini oma kommentaarides seda ka otsesõnu sedastab: „Kuna tegemist on tulevikku ulatuva prognoosiga, peame tegema mitmeid majanduslikke ja demograafilisi eeldusi.“ Toodud näites puudutavad need eeldused ja prognoosid siiski suhteliselt lühikest perioodi ehk järgmist 8 aastat.
Gemini hindab sellist plaani heaks valikuks: „See on väga põhjalik ja nutikalt läbimõeldud pensioniplaan. Esimese ja teise samba kombineerimine viisil, kus esialgu tarbitakse kogumispensioni ning riiklikku pensioni lükatakse edasi, teenides sellele suurendusteguri ja jätkates töötamist, on matemaatiliselt sageli üks kasumlikumaid strateegiaid. /…/ See strateegia on matemaatiliselt väga tugev, kuna lisaks paindliku pensioni koefitsiendile jätkab töötav inimene ka uute pensioniõiguste teenimist ning riik indekseerib tema omandatud esimese samba pensioniõigusi igal kevadel.“ Claude esialgu hinnanguid ei andnud, kinnitades vaid, et tema arvutus ja sellel põhinev pensionisummade võrdlus on „majanduslikult korrektne.“ Ent küsides Claude’lt täiendavalt ka hinnangu andmist, leidis ta, et valitud stsenaariumil on eelis „kogu pensionile jäämise perioodi vältel, mitte ainult pikaealistele.“
Saab aga mõelda ka nii, et teise sambaga liitumisel olen kogu oma tööstaažist umbes kahe kolmandiku vältel (alates 2002. aastast) tasunud 10% võrra kõrgemat makset (22 protsenti 20 protsendi asemel). Kogu tööperioodi peale kokku tähendaks see siis 6,67% kõrgemat maksekoormust. Arvestades makseaastate ja pensioniaastate keskmiseks suhteks 2:1 ehk kaks ühele (umbes 40 aastat töötamist ja 20 aastat pensionipõlve), siis võiks oodata, et 6,67%% kõrgem maksekoormus võiks anda vähemalt 13,3% kõrgema pensioni. Et kontrollida, millises suhtes oleks teie eluaegne pension siinkirjeldatud väljamaksete skeemi korral võrreldes sellise olukorraga, kui te (ehk teie alter ego) poleks teise sambaga liitunud, peaksite andma tehisarule arvutamiseks veel ühe lisaülesande, mille näidistekst on allpool toodud. Kasutage seda korraldust samas vestluslõimes eelnevalt toodud arvutusülesandega (siis pole vaja kõiki tingimusi korrata, tehisaru peab need meeles), lisades riikliku pensioni koostisosade andmed Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatori lehelt.
Kodanik XY soovib võrrelda, milline oleks olnud tema I samba pension pensioniikka jõudmisel, juhul kui ta omal ajal ei oleks II sambaga liitunud.
Arvuta:
Arvuta:
- Milline oleks kodanik XY esimese samba pensioniõiguse praegune väärtus kui ta ei oleks […]. aastal II sambaga liitunud ja tema töötasult makstud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) oleks kogu aeg laekunud I sambasse. Arvesta, et 2026 aprilli seisuga on vanaduspensioni baasosa 399,24 eurot ja aastahinne 10,477 eurot. Kodanik XY perioodil 01.01.1999 - 31.12.2020 kogunenud kindlustusosakute summa on […] ja alates 01.01.2021 kogunenud ühendosakute summa on […]. Kuna ta on II sambaga liitunud, siis pärast liitumist moodustavad tema kindlustusosakute ja ühendosakute summad 80% nendest väärtustest, mis need oleks olnud juhul kui ta II sambaga liitunud ei oleks. See tähendab, et perioodil 1999 kuni liitumise aastani omandati I samba kindlustusosak täiel määral ning alates liitumise aastast 0,8 suurune osa. Eelda, et kodanik XY palga suhe keskmisse palka püsis stabiiline.
- Mitme protsendi võrra oleks kodanik XY esimese samba pensioniõigus pensioniea vanuseks kõrgem võrreldes olukorraga kui ta ei oleks teise sambaga liitunud.
- Mitu protsenti moodustab tema igakuine eluaegne esimese samba pension ülalkirjeldatud väljamaksete skeemi korral (esmalt kasutab II samba pensionivara kuni selle ammendumiseni ja seejärel edasilükatud paindlikku vanaduspensioni) tema arvestuslikust I samba vanaduspensionist, mille ta oleks muude võrdsete tingimuste korral välja teenitud ta poleks II sambaga liitunud.
Teinud sellise arvutuse läbi enda andmete näitel, veendusin, et kui mu alter ego ei oleks 2002. aastal II sambaga liitunud, siis oleks mu I samba vanaduspensioni õiguste väärtus ca 10% kõrgem. Ent siin kirjeldatud väljamaksete skeemi abil (esmalt II samba pension, siis edasilükatud I samba pension), saaks edasilükatud I samba pension olema ca 20% kõrgem kui see muude võrdsete tingimuste juures oleks juhul kui mu alter ego oleks jätnud II sambaga liitumata. Tulemus on selles suhtes ootuspärane, et sellise võrdlusbaasi puhul kaob osa esimese samba edasilükkamise efektist ära, kuivõrd edasilükkamise suurendustegurit rakendatakse pensionile, mille kindlustusosak on II sambaga liitumise tõttu väiksem. Kuid ka 20% kõrgem eluaegne pension tähendab olulist sissetulekuerinevust ja näitab, et teise samba kõrgem maksemäär tasub end ära.
Lisaks maandab selline väljamakse skeem tõhusalt pikaealisuse „riski“ ja teie võit on seda suurem, mida kauem te elate, samas kui keskmise eluea peale jagatav fondipension tooks keskmisest pikema elukaare puhul vanemas eas kaasa sissetuleku languse. Selline skeem vähendab ka inflatsiooni ja finantsturgude volatiilsuse riskide mõju II samba väljamaksetele, sest II samba varasid kasutatakse lühemal perioodil. Tõsi, kui finantskriis peaks sattuma just teie pensioniea algusse, siis võib sellel olla arvestatav mõju ja sundida plaane ümber vaatama.
Täiendavalt tuleks siiski arvesse võtta pensioni väljamaksete maksustamise mõju. Ülaltoodud arvutused põhinesid brutosummadel. Kui teise samba fondipensioni väljamaksed valitakse vanusele vastavast, keskmiselt elada jäävatest aastatest lühema tähtajaga, siis maksustatakse väljamakseid 10% maksumääraga. Ehkki vanaduspensioniikka jõudnud isiku suhtes kohaldatakse tavapärasest mõnevõrra kõrgemat maksuvaba tulu määra (2026. aastal 9312 eurot aasta kohta), siis keskmisest suurema pensioni puhul tuleb maksuvaba tulu määra ületavalt osalt maksta tulumaksu. Sama puudutab ka edasilükatud paindliku vanaduspensioni suurendust. Maksustamise mõju sõltub konkreetse inimese pensioni absoluutsummadest, aga ka maksuvaba tulu määra võimalikest muutustest tulevikus.
Selles loos kirjeldatud väljamaksete strateegia idee ei ole üdini originaalne. Pensionialases erialakirjanduses on tuntud nn sillapensioni skeemid (bridging pension). Sellised skeemid on olemas näiteks Suurbritannias, Hollandis ja Poolas, kuid seal on need kasutusel eeskätt teatud erialade töötajate varajase pensioni ehk enne üldist pensioniiga töötamise lõpetanud inimeste sissetuleku tagamiseks kuni pensionieani. Siin esitatud väljamaksete skeem kannab aga sarnase idee üle vanaduspensioni edasilükkamise konteksti, kasutades II samba pensionivara sillana üldise pensioniea ja sellest hilisemas vanuses I samba pensioni määramise vahel.
Sellise väljamaksete variandi kaaluja peab siiski arvestama ka teatud riskidega. Valiku kasutamise üks eeldusi on praegu, et inimene jätkab töötamist kuni pensionieani ja ka vähemalt 3-4 aastat pärast pensioniiga. Ent juhul kui ta kaotab töö ja tema eest ei maksta enam sotsiaalmaksu, võib tekkida probleem ravikindlustusega, sest ravikindlustuse seaduse §5 lg4 p3 alusel on kindlustatuga võrdsustatud isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni. Kogumispensioni väljamakseid aga ei käsitleta riikliku pensionina, isegi kui inimene on juba üldises pensionieas. Sestap võivad nii töökaotus kui ka oluline terviseprobleem sundida inimest taotlema riiklikku pensioni enne II samba varade ammendumist. Sellisel juhul oleks siiski veel variant lasta endale määrata üksnes pool väljateenitud vanaduspensionist (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25.1 lg2) ja jätkata teise poole edasilükkamist, et seda edasi suurendada.
Muidugi oleks tervitatav kui poliitikakujundajad neid probleemkohti adresseeriks. Tulumaksuseaduse § 20.1 lg3 p3 järgi ei maksustata fondipensioni väljamakseid juhul kui fondipension on kokku lepitud tähtajaga, mis ei ole lühem kui keskmiselt elada jäänud aastate arv. Kuid sellise tähtajaga fondipension ei pruugi pensionikoguja jaoks olla optimaalseim valik. Ravikindlustuse puhul on ilmne, et kindlustuskaitse sidumine riikliku pensioni saamisega võib saada paindliku pensioni kasutamisel takistuseks neile, kes on juba jõudnud vanaduspensioniikka ja kellel on seadusest tulenev õigus vanaduspensionile, kuid kes sooviks riikliku pensioni määramist edasi lükata, et saada hiljem kõrgemat pensioni.
Välistada ei saa siiski ka poliitilisi riske. Kuivõrd põhiseaduse §28 kohaselt on vanaduspensioni saamise tingimused seadusandja otsustada, võib Riigikogu kas enne teie plaanitavaid pensionivalikuid muuta väljamaksete tingimusi või juba väljamaksete tegemise faasis halvendada pensionide maksustamise või indekseerimise reegleid. Isegi kui sellised muutused oleksid moraalselt alatud, sest erinevalt noortest ei saa pensioniikka jõudnud inimesed enam oma pensioniõiguste kogumist muuta, siis õiguslikus vaates oleks tegemist olukorraga, kus Riigikogu kui seadusandja otsustusvabadus põrkub õiguskindluse, õigustatud ootuse, sotsiaalriigi ja omandiõiguse kaitse põhimõtetega.
Kokkuvõtteks – siin kirjeldatud väljamaksete skeem on kaalumist väärt variant, kuidas teise samba pensionivara kasutada ja selle abil oma eluaegse pensioni suurust kasvatada. Tehke arvutused enda andmete põhjal ise läbi, kasutades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, veenduge mõtte- ja arvutuskäigus, vaagige tulemusi ja tehke kaalutletud valik. Ja küsige poliitikakujundajatelt ja otsustajatelt lahendusi osundatud probleemkohtadele.
Mõistlik oleks ka säilitada skepsis nende vasakkonservatiivsete poliitiliste ideoloogide suhtes, kes vestavad jutte, et teise pensionisambasse raha kogumine kui kodanlik igand on saatanast ning palju parem oleks usaldada kogu palgalt makstav sotsiaalmaks edaspidi just nende hoolde.
Lisaks maandab selline väljamakse skeem tõhusalt pikaealisuse „riski“ ja teie võit on seda suurem, mida kauem te elate, samas kui keskmise eluea peale jagatav fondipension tooks keskmisest pikema elukaare puhul vanemas eas kaasa sissetuleku languse. Selline skeem vähendab ka inflatsiooni ja finantsturgude volatiilsuse riskide mõju II samba väljamaksetele, sest II samba varasid kasutatakse lühemal perioodil. Tõsi, kui finantskriis peaks sattuma just teie pensioniea algusse, siis võib sellel olla arvestatav mõju ja sundida plaane ümber vaatama.
Täiendavalt tuleks siiski arvesse võtta pensioni väljamaksete maksustamise mõju. Ülaltoodud arvutused põhinesid brutosummadel. Kui teise samba fondipensioni väljamaksed valitakse vanusele vastavast, keskmiselt elada jäävatest aastatest lühema tähtajaga, siis maksustatakse väljamakseid 10% maksumääraga. Ehkki vanaduspensioniikka jõudnud isiku suhtes kohaldatakse tavapärasest mõnevõrra kõrgemat maksuvaba tulu määra (2026. aastal 9312 eurot aasta kohta), siis keskmisest suurema pensioni puhul tuleb maksuvaba tulu määra ületavalt osalt maksta tulumaksu. Sama puudutab ka edasilükatud paindliku vanaduspensioni suurendust. Maksustamise mõju sõltub konkreetse inimese pensioni absoluutsummadest, aga ka maksuvaba tulu määra võimalikest muutustest tulevikus.
Selles loos kirjeldatud väljamaksete strateegia idee ei ole üdini originaalne. Pensionialases erialakirjanduses on tuntud nn sillapensioni skeemid (bridging pension). Sellised skeemid on olemas näiteks Suurbritannias, Hollandis ja Poolas, kuid seal on need kasutusel eeskätt teatud erialade töötajate varajase pensioni ehk enne üldist pensioniiga töötamise lõpetanud inimeste sissetuleku tagamiseks kuni pensionieani. Siin esitatud väljamaksete skeem kannab aga sarnase idee üle vanaduspensioni edasilükkamise konteksti, kasutades II samba pensionivara sillana üldise pensioniea ja sellest hilisemas vanuses I samba pensioni määramise vahel.
Sellise väljamaksete variandi kaaluja peab siiski arvestama ka teatud riskidega. Valiku kasutamise üks eeldusi on praegu, et inimene jätkab töötamist kuni pensionieani ja ka vähemalt 3-4 aastat pärast pensioniiga. Ent juhul kui ta kaotab töö ja tema eest ei maksta enam sotsiaalmaksu, võib tekkida probleem ravikindlustusega, sest ravikindlustuse seaduse §5 lg4 p3 alusel on kindlustatuga võrdsustatud isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni. Kogumispensioni väljamakseid aga ei käsitleta riikliku pensionina, isegi kui inimene on juba üldises pensionieas. Sestap võivad nii töökaotus kui ka oluline terviseprobleem sundida inimest taotlema riiklikku pensioni enne II samba varade ammendumist. Sellisel juhul oleks siiski veel variant lasta endale määrata üksnes pool väljateenitud vanaduspensionist (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25.1 lg2) ja jätkata teise poole edasilükkamist, et seda edasi suurendada.
Muidugi oleks tervitatav kui poliitikakujundajad neid probleemkohti adresseeriks. Tulumaksuseaduse § 20.1 lg3 p3 järgi ei maksustata fondipensioni väljamakseid juhul kui fondipension on kokku lepitud tähtajaga, mis ei ole lühem kui keskmiselt elada jäänud aastate arv. Kuid sellise tähtajaga fondipension ei pruugi pensionikoguja jaoks olla optimaalseim valik. Ravikindlustuse puhul on ilmne, et kindlustuskaitse sidumine riikliku pensioni saamisega võib saada paindliku pensioni kasutamisel takistuseks neile, kes on juba jõudnud vanaduspensioniikka ja kellel on seadusest tulenev õigus vanaduspensionile, kuid kes sooviks riikliku pensioni määramist edasi lükata, et saada hiljem kõrgemat pensioni.
Välistada ei saa siiski ka poliitilisi riske. Kuivõrd põhiseaduse §28 kohaselt on vanaduspensioni saamise tingimused seadusandja otsustada, võib Riigikogu kas enne teie plaanitavaid pensionivalikuid muuta väljamaksete tingimusi või juba väljamaksete tegemise faasis halvendada pensionide maksustamise või indekseerimise reegleid. Isegi kui sellised muutused oleksid moraalselt alatud, sest erinevalt noortest ei saa pensioniikka jõudnud inimesed enam oma pensioniõiguste kogumist muuta, siis õiguslikus vaates oleks tegemist olukorraga, kus Riigikogu kui seadusandja otsustusvabadus põrkub õiguskindluse, õigustatud ootuse, sotsiaalriigi ja omandiõiguse kaitse põhimõtetega.
Kokkuvõtteks – siin kirjeldatud väljamaksete skeem on kaalumist väärt variant, kuidas teise samba pensionivara kasutada ja selle abil oma eluaegse pensioni suurust kasvatada. Tehke arvutused enda andmete põhjal ise läbi, kasutades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, veenduge mõtte- ja arvutuskäigus, vaagige tulemusi ja tehke kaalutletud valik. Ja küsige poliitikakujundajatelt ja otsustajatelt lahendusi osundatud probleemkohtadele.
Mõistlik oleks ka säilitada skepsis nende vasakkonservatiivsete poliitiliste ideoloogide suhtes, kes vestavad jutte, et teise pensionisambasse raha kogumine kui kodanlik igand on saatanast ning palju parem oleks usaldada kogu palgalt makstav sotsiaalmaks edaspidi just nende hoolde.
