Pensioniiga 70
Lauri Leppik
16.06.2025
16.06.2025
Hiljuti levis meedias uudis, et Taani parlament otsustas tõsta pensioniea 70. eluaastani aastaks 2040. See saaks siis olema Euroopa kõrgeim pensioniiga, mis hakkab kehtima 1971. aastal ja hiljem sündinuile.
Uudisest võis jääda mõneti ekslik arusaam, nagu oleks tegemist olnud Taani seadusandja ühekordse julge otsusega. Tegelikult oli Taani üks esimesi riike, kus juba 2006. aastal otsustati pensioniea tõus siduda oodatava eluea tõusuga. Erialakirjanduses nimetatakse sellist pensioniea tõstmise meetodit automaatseks kohanemismehhanismiks (automatic adjustment mechanism).
Taanis võetakse aluseks oodatav eluiga vanuses 60 ning lähtutakse sellest, et sünnikohordi ehk samal aastal sündinud inimeste keskmine oodatav eluiga (meeste ja naiste kaalumata keskmine) pensionieas oleks 14,5 aastat. Sisuliselt tähendab see, et kõik eluea pikenemisel lisanduvad kuud ja aastad pikendavad edaspidi tööiga, mitte pensionipõlve.
Selline pensioniea kohandamine ei ole Taanis siiski päris täisautomaatne, vaid iga viie aasta järel vaatab Taani parlament valemipõhise pensioniea tõusu läbi ja kinnitab pensioniea arvulise väärtuse oma otsusega, nii et kinnitatav pensioniiga jõustuks 15 aasta pärast. Täiendava piiranguna on kokku lepitud, et pensioniiga ei tõuse rohkem kui 1 aasta võrra 5 kalendriaasta kohta.
Tänavu on pensioniiga Taanis 67 aastat, kuid 2015. aastal kinnitatud otsuse põhjal tõuseb see 2030. aastaks 68 eluaastani 1962. aastal sündinutele ning eelmise, 2020. aastal tehtud otsuse põhjal 2035. aastaks 69 eluaastani neile, kes on sündinud 1966 või hiljem.[i] Tänavu jõudis siis taas kätte aeg otsustada, et milline saab olema pensioniiga Taanis 15 aasta pärast ehk aastal 2040 ning kinnitati pensioniea edasine tõus 70-le, neile, kes on sündinud pärast 1970. aastat. Ootamatu selline otsus polnud, kuivõrd sellist tõusu oli Taanis prognoositud juba kümmekond aastat (Andresen, 2016).
Otsuse taustaks on järgmine arvutuskäik (vt ka Danish Ministry of Finance, 2020).
60-aastase inimese oodatav eluiga: 60 + 24 (2024.a. andmetel keskmine elada jäävate aastate arv vanuses 60) + 0,6 (elada jäävate aastate eeldatav kasv) = 84,6 aastat.
Pensioniiga aastal 2040: 84,6 - 14,5 = 70,1 ehk täisaastateks ümardatult 70.
Pensioniea tõstmise keskne ajend on mõistagi pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse säilitamine. Just säilitamine ja mitte saavutamine, kuivõrd Taani pensionisüsteemi on rahvusvaheliselt hinnatud esmaklassiliseks pensionisüsteemiks, mis on ühtaegu nii usaldusväärne ja jätkusuutlik kui ka tagab heatasemelise kaitse vanemas eas (Mercer, 2024). Selline, A-klassi hinnang on üsna haruldane ning Merceri indeksi skoorilt edestavad Taani pensionisüsteemi kröömikese võrra vaid Hollandi ja Islandi pensionisüsteemid.
95%-l taanlastest moodustab pensionile jäämisel saadav vanaduspension üle 70% nende pensionieelsest tulust ning vaid 5%-l kõige kõrgema sissetulekuga inimestest jääb sellest määrast madalamaks (Hebsgaard, Ramlau-Hansen & Rangvid, 2024). Kõrge asendusmäär pole seejuures üksnes riigipensioni teene. Üle 90% Taani töötajatest on hõlmatud tööturupõhiste kogumispensioni skeemidega, kuhu teevad sissemakseid nii töötaja kui tööandja. Taani pensionifondide varade kogumaht ulatub üle 200% SKT-st, mis on OECD riikide suurim osatähtsus (Balter, Kallestrup-Lamb & Rangvid, 2020). Üsna helgele pensionipõlve väljavaatele vaatamata püsib Taanis vanemaealiste hõive määr 55-64 vanuserühmas kõrge (75,0% aastal 2024) ja on üks EL riikide kõrgemaid (22,6% aastal 2024) ka 65-74 vanuserühmas (Statistics Denmark, 2025). Võrdluseks, Eestis olid vastavad hõivemäärad 2024. aastal 75,7% 55-64 vanuserühmas ja 29,8% 65-74 vanuserühmas, samas kui töötamise motivatsioonitegurid on ilmselt üsna erinevad.
Taani pensioniea tõstmise kava pole siiski päris kriitikavaba. Strozza et al. (2024) analüüsisid eluea kasvu erinevusi sotsiaalmajandusliku staatuse (tulukvartiilide) lõikes, näidates, et madalamasse tulukvartiili kuuluvate meeste eluiga on pikenenud vähem kui kõrgemate tulukvartiilide meestel, ehk meeste eluea tulupõhine ebavõrdsus on kasvanud. Hinnates kavandatava pensioniea tõusu mõju sotsiaalmajanduslike rühmade lõikes, järeldasid nad, et pensioniea tõus mõjutab ebaproportsionaalselt madalaima tulukvartiili inimesi, eriti mehi, kuivõrd nende tõenäosus elada pensionieani langeb.
Samas, kui jätta pensioniiga tõstmata, võidaksid sellest paradoksaalselt enim just kõrgeima tulukvartiili inimesed, kuivõrd nad saaksid kõrgemat pensioni pikema perioodi vältel. Seni ei kujuta aga keegi ette sissetuleku alusel diferentseeritud pensioniiga.
Milline saaks olema Eesti pensioniiga juhul kui järgiksime pensioniea kehtestamisel Taaniga sarnaseid põhimõtteid? Selleks võrdleme 60-aastaste inimeste elada jäävaid aastaid Eestis ja Taanis. Näeme, et 60-aastastel naistel elada jäävad aastad on Eestis ja Taanis peaaegu võrdsed, samas kui Eesti mehed jäävad Taani meestest ligi 3 aasta võrra maha. Joonis reedab ka asjaolu, et Covid-19 kriis räsis Eesti vanemaealisi Taani eakaaslastest märksa rängemalt, kuid Covidi järgsetel aastatel on eluea väljavaated enam kui taastunud. Ent juhul kui meeste eluea lõhe püsib, siis oleks Taaniga võrreldav pensioniiga Eestis 2040. aastaks 68,5 aastat, mis puudutaks siis 1972. aastal või hiljem sündinuid. Võrreldav selles mõttes, et sünnikohordi pensionipõlve keskmine pikkus oleks siis sarnaselt Taanile 14,5 aastat.
Uudisest võis jääda mõneti ekslik arusaam, nagu oleks tegemist olnud Taani seadusandja ühekordse julge otsusega. Tegelikult oli Taani üks esimesi riike, kus juba 2006. aastal otsustati pensioniea tõus siduda oodatava eluea tõusuga. Erialakirjanduses nimetatakse sellist pensioniea tõstmise meetodit automaatseks kohanemismehhanismiks (automatic adjustment mechanism).
Taanis võetakse aluseks oodatav eluiga vanuses 60 ning lähtutakse sellest, et sünnikohordi ehk samal aastal sündinud inimeste keskmine oodatav eluiga (meeste ja naiste kaalumata keskmine) pensionieas oleks 14,5 aastat. Sisuliselt tähendab see, et kõik eluea pikenemisel lisanduvad kuud ja aastad pikendavad edaspidi tööiga, mitte pensionipõlve.
Selline pensioniea kohandamine ei ole Taanis siiski päris täisautomaatne, vaid iga viie aasta järel vaatab Taani parlament valemipõhise pensioniea tõusu läbi ja kinnitab pensioniea arvulise väärtuse oma otsusega, nii et kinnitatav pensioniiga jõustuks 15 aasta pärast. Täiendava piiranguna on kokku lepitud, et pensioniiga ei tõuse rohkem kui 1 aasta võrra 5 kalendriaasta kohta.
Tänavu on pensioniiga Taanis 67 aastat, kuid 2015. aastal kinnitatud otsuse põhjal tõuseb see 2030. aastaks 68 eluaastani 1962. aastal sündinutele ning eelmise, 2020. aastal tehtud otsuse põhjal 2035. aastaks 69 eluaastani neile, kes on sündinud 1966 või hiljem.[i] Tänavu jõudis siis taas kätte aeg otsustada, et milline saab olema pensioniiga Taanis 15 aasta pärast ehk aastal 2040 ning kinnitati pensioniea edasine tõus 70-le, neile, kes on sündinud pärast 1970. aastat. Ootamatu selline otsus polnud, kuivõrd sellist tõusu oli Taanis prognoositud juba kümmekond aastat (Andresen, 2016).
Otsuse taustaks on järgmine arvutuskäik (vt ka Danish Ministry of Finance, 2020).
60-aastase inimese oodatav eluiga: 60 + 24 (2024.a. andmetel keskmine elada jäävate aastate arv vanuses 60) + 0,6 (elada jäävate aastate eeldatav kasv) = 84,6 aastat.
Pensioniiga aastal 2040: 84,6 - 14,5 = 70,1 ehk täisaastateks ümardatult 70.
Pensioniea tõstmise keskne ajend on mõistagi pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse säilitamine. Just säilitamine ja mitte saavutamine, kuivõrd Taani pensionisüsteemi on rahvusvaheliselt hinnatud esmaklassiliseks pensionisüsteemiks, mis on ühtaegu nii usaldusväärne ja jätkusuutlik kui ka tagab heatasemelise kaitse vanemas eas (Mercer, 2024). Selline, A-klassi hinnang on üsna haruldane ning Merceri indeksi skoorilt edestavad Taani pensionisüsteemi kröömikese võrra vaid Hollandi ja Islandi pensionisüsteemid.
95%-l taanlastest moodustab pensionile jäämisel saadav vanaduspension üle 70% nende pensionieelsest tulust ning vaid 5%-l kõige kõrgema sissetulekuga inimestest jääb sellest määrast madalamaks (Hebsgaard, Ramlau-Hansen & Rangvid, 2024). Kõrge asendusmäär pole seejuures üksnes riigipensioni teene. Üle 90% Taani töötajatest on hõlmatud tööturupõhiste kogumispensioni skeemidega, kuhu teevad sissemakseid nii töötaja kui tööandja. Taani pensionifondide varade kogumaht ulatub üle 200% SKT-st, mis on OECD riikide suurim osatähtsus (Balter, Kallestrup-Lamb & Rangvid, 2020). Üsna helgele pensionipõlve väljavaatele vaatamata püsib Taanis vanemaealiste hõive määr 55-64 vanuserühmas kõrge (75,0% aastal 2024) ja on üks EL riikide kõrgemaid (22,6% aastal 2024) ka 65-74 vanuserühmas (Statistics Denmark, 2025). Võrdluseks, Eestis olid vastavad hõivemäärad 2024. aastal 75,7% 55-64 vanuserühmas ja 29,8% 65-74 vanuserühmas, samas kui töötamise motivatsioonitegurid on ilmselt üsna erinevad.
Taani pensioniea tõstmise kava pole siiski päris kriitikavaba. Strozza et al. (2024) analüüsisid eluea kasvu erinevusi sotsiaalmajandusliku staatuse (tulukvartiilide) lõikes, näidates, et madalamasse tulukvartiili kuuluvate meeste eluiga on pikenenud vähem kui kõrgemate tulukvartiilide meestel, ehk meeste eluea tulupõhine ebavõrdsus on kasvanud. Hinnates kavandatava pensioniea tõusu mõju sotsiaalmajanduslike rühmade lõikes, järeldasid nad, et pensioniea tõus mõjutab ebaproportsionaalselt madalaima tulukvartiili inimesi, eriti mehi, kuivõrd nende tõenäosus elada pensionieani langeb.
Samas, kui jätta pensioniiga tõstmata, võidaksid sellest paradoksaalselt enim just kõrgeima tulukvartiili inimesed, kuivõrd nad saaksid kõrgemat pensioni pikema perioodi vältel. Seni ei kujuta aga keegi ette sissetuleku alusel diferentseeritud pensioniiga.
Milline saaks olema Eesti pensioniiga juhul kui järgiksime pensioniea kehtestamisel Taaniga sarnaseid põhimõtteid? Selleks võrdleme 60-aastaste inimeste elada jäävaid aastaid Eestis ja Taanis. Näeme, et 60-aastastel naistel elada jäävad aastad on Eestis ja Taanis peaaegu võrdsed, samas kui Eesti mehed jäävad Taani meestest ligi 3 aasta võrra maha. Joonis reedab ka asjaolu, et Covid-19 kriis räsis Eesti vanemaealisi Taani eakaaslastest märksa rängemalt, kuid Covidi järgsetel aastatel on eluea väljavaated enam kui taastunud. Ent juhul kui meeste eluea lõhe püsib, siis oleks Taaniga võrreldav pensioniiga Eestis 2040. aastaks 68,5 aastat, mis puudutaks siis 1972. aastal või hiljem sündinuid. Võrreldav selles mõttes, et sünnikohordi pensionipõlve keskmine pikkus oleks siis sarnaselt Taanile 14,5 aastat.
Allikad: Statistikaameti andmebaasi tabel RV045, Statistics Denmark life table HISB8
Joonis 1. Meestel ja naistel elada jäävad aastad vanuses 60 Eestis ja Taanis
Joonis 1. Meestel ja naistel elada jäävad aastad vanuses 60 Eestis ja Taanis
Tegelikult viidi juba 2019. aastal riikliku pensionikindlustuse seadusesse sätted, mille kohaselt on ka Eestis alates 2027. aastast pensioniea tõus seotud oodatava eluea kasvuga. Kui järgmisel, 2026. aastal jõuab meeste ja naiste pensioniiga 65 aastani (1961. aastal sündinutele), siis aastast 2027 leitakse pensioniiga nii, et 65 aastale liidetakse 65-aastaste inimeste eeldatava eluea muutus, sellise kitsendusega, et pensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolme kuu võrra kalendriaasta kohta.
Pensioniiga leitakse valemiga:
Pensioniiga leitakse valemiga:
Selline valem tähendab, et jälgitakse 65-aastaste inimeste eluea tõusu viieaastasel perioodil 2019–2023 võrreldes perioodiga 2018–2022. Kuivõrd nende perioodide kohta on oodatava eluea andmed olemas, siis on 2027. aasta pensioniiga juba ka teada. Valemi järgi arvutatult tuleb selleks 65,116. Lähtudes põhimõtetest, et pensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega ning eeldatava eluea muutuses olevad komakohad teisendatakse kuudeks, saame tulemuseks 65 aastat ja üks kuu. Just sellise pensioniea on valitsus 2027. aastaks eelmise aasta lõpus kehtestanud.
Tabel 1. Elada jäänud aastad vanuses 65, meeste ja naiste keskmine
Tabel 1. Elada jäänud aastad vanuses 65, meeste ja naiste keskmine
Allikas: Statistikaameti andmebaas, tabel RV045
Andmed on olemas aga juba ka 2028. aasta pensioniea arvutamiseks, milleks valemi põhjal peaks saama 65 aastat ja 3 kuud. Tabeli 1 andmetest torkab muidugi silma, et võrdlusperioodi (2018–2022) sisse jäävad Covid-19 pandeemiast põhjustatud keskmise eluea languse aastad 2021 ja 2022. Ent kuivõrd 5 aasta libiseva keskmise arvutamisel jäävad need ühtlasi ka aastatel 2027–2029 kasutatavate hindamisperioodide (vastavalt 2019–2023, 2020–2024 ja 2021–2025) sisse, siis matemaatiliselt taanduvad Covidi aastate eluea andmed valemist välja ja tulemust otseselt ei mõjuta. Sisuliselt sõltub pensioniea tõus Covidi-järgsest eluea kasvust võrreldes Covidi-eelsega. Teisalt on siiski võimalik, et Covidi-järgne eluea kiire kasv on seotud Covidi-aegse selektiivse suremusega. Teiste sõnadega, kui Covidi-aegne suremus ei olnud juhuslik, vaid selektiivne (nõrgema tervisega inimeste tõenäosus surra oli kõrgem), siis on ootuspärane, et pandeemia järgselt langeb suremus madalamale ja ühtlasi tõusevad perioodipõhised elulemusnäitajad kõrgemale kui need oleksid olnud ilma pandeemiata. Sellel oleks siis ühtlasi ka teatav mõju pensioniea tõusu sammule. Lisaks hakkaks Covidi-aegne suremus pensioniea tõusu mõjutama pärast 2029. aastat, juhul kui võrdlusperiood ei muutuks. Selliste mõjude ulatust piirab samas kitsendus, et pensioniiga ei saa tõusta rohkem kui 3 kuud aasta kohta.
Sellest kitsendusest lähtudes saab vastata ka küsimusele, et millal võiks Eestis pensioniiga 70-ni jõuda? Seniste pensioniea tõusu reeglite jätkudes ei saaks see juhtuda mitte enne 2047. aastat, puudutades siis 1977. aastal sündinud inimesi, seda eeldusel, et nende põlvkonna keskmiselt elada jäävate aastate arv vanuses 65 kerkib 24 aastani, nii et pensioniiga tõuseks püsivalt maksimumtempos 3 kuud aasta kohta. Ent kui uskuda Eurostati rahvastikuprognoosi oodatava eluea arengu hinnanguid, siis jõuaks Eesti pensioniiga sellise tasemeni pigem veel umbes veerandsada aastat hiljem.
Kui võrrelda mehhanisme, kuidas on Eesti ja Taani pensioniea tõusu eluea kasvuga sidunud, siis võib välja tuua viis erinevust:
- Taani lähtub elada jäävatest aastatest vanuses 60, Eesti vanuses 65. Siin on mõned nüansid. Isegi kui pensioniiga on Eestis järgmisest aastast 65, siis tõmbab üldise pensioniea tõus kaasa ka varajasele pensionile jäämise vanusepiire, mõjutades nii neid, kes kasutavad võimalust jääda paindlikule pensionile 5 aastat enne pensioniiga kui ka soodustingimustel vanaduspensionide taotlejaid. Eestis on sünnipõlvkonna igast 100-st inimesest vanuseks 60 elus 90 (keskmiselt 94 naist ja 86 meest) ehk tõenäosus elada vanuseni 60 on 90%, samas kui tõenäosus elada vanuseni 65 on 85%. Teisalt tuleb silmas pidada, et valemijärgset pensioniea tõusu mõjutab siiski just oodatava eluea muut. Kui elada jäävate aastate arv vanuses 60 on viimase 15 aastaga (2024 võrreldes 2010) kasvanud 2,19 aasta võrra, siis elada jäävad aastad vanuses 65 on pikenenud 1,96 aasta võrra. See vahe ei tundu suur, ent pensioniea arvestusse teisendatuna tähendaks see 3 kuud. Kuivõrd inimeste osakaal, kellele määratakse vanaduspension enne üldist pensioniiga, on suhteliselt suur (36% inimestest, kellele määrati vanaduspension 2023.aastal, ei olnud veel pensionieas), siis ei ole 3 kuu pikkune erinevus pensionieas marginaalse tähendusega.
- Taanis saab pensioniiga tõusta üheaastase sammuga iga viie aasta järel, Eestis võib pensioniiga tõusta 1–3 kuu võrra igal aastal. Taani otsus väljendada pensioniiga täisaastates on sõnumina selgem ja lihtsam hallata, samas kui Eesti pensioniea tõstmist kuude kaupa saaks pidada sujuvamaks.
- Taanis tõuseb pensioniiga 15-aastase etteteatamisega, Eestis vaid 2-aastase etteteatamisega. Isegi kui arvestada pensioniea võimaliku tõusu sammude erinevusi, siis on Taani töötajatel 15 aastat aega kohanemaks teadmisega, et neil tuleb 1 aasta kauem töötada, samas kui Eestis võib vajadusega pool aastat kauem töötada kohanemiseks jääda vaid 2 aastat.
- Taani pensioniea tõusu arvestus sisaldab eluea tõusu prognoosi, Eesti arvestus tugineb vaid tegelikult aset leidnud eluea kasvule. See erinevus on ositi seotud etteteatamistähtaegade erinevusega. Taani pikk etteteatmisperiood tingib, et ei saa tugineda vaid minevikuandmetele, samas kui Eesti lühikese etteteatamisaja puhul saab prognoosielemendist loobuda.
- Taanis kinnitab pensioniea arvulise tõusu parlament (Folketing). Eestis on Riigikogu kehtestanud pensioniea tõusu valemi, mille järgi arvutatud pensioniea arvulise väärtuse kehtestab valitsus.
Ehkki Taani otsust tõsta pensioniiga 70-le kirjeldatakse kui Euroopa rekordit, peegeldab see õigupoolest lühikest ajaloolist mälu. Kui kantsler Otto von Bismarcki algatusel Saksamaal 1889. aastal vanaduspensionide sotsiaalkindlustussüsteem ellu kutsuti, siis pensionieaks kehtestatigi 70. Bismarck ise oli sel ajal 74-aastane, kuid keskmine eluiga Saksamaal ulatus napilt üle 40. Saksamaa pensioniiga oli 70 kuni aastani 1916, ehk vanaduskindlustussüsteemi esimesed 27 aastat, misjärel otsustati pensioniiga langetada 65-le. Sel tasemel püsis see terve sajandi, ehkki keskmine eluiga sajandiga praktiliselt kahekordistus. Kui algselt oli vanaduspension kaitse pikaealisuse puhuks, siis aegamööda sai vanaduspensionist sisuliselt igaüheõigus, keskmiselt 15–20 puhkuseaastat pärast töötamise lõpetamist. See staatus ei muutu ka siis kui pensioniiga tõuseb tagasi 70-le, kuivõrd eluiga pikeneb ja pensioniea tõusu samm lähtub põhimõttest, et järjestikuste sünnipõlvkondade pensionipõlve keskmine pikkus ei muutu.
Kas aga pensioniiga kerkib ka üle 70? Veel paar aastat tagasi hindas Taani tööministeeriumi pensionikomisjon, et aastaks 2100 võiks pensioniiga Taanis tõusta 77-le (Beskæftigelsesministeriet, 2022; Rangvid, 2025). Need lapsed, kes sellise pensionieaga arvestama peaksid, on 2023. aastal sündinud. Ometi leidis Taani parlament tänavu, et pensioniea edasine tõstmine esialgu külmutatakse ja 70-lt edasi ei minda. Võib arvata, et selles meelemuutuses mängisid rolli Taanis 2026. aastal eelseisvad parlamendivalimised. Isegi rationaalsetes Põhjamaades sõltub pikk plaan lühiajalistest ilmamuutustest.
__________
[i] Taanis on siiski võimalik jääda ka varajasele pensionile kuni 3 aastat enne pensioniiga, kui töötaja on olnud vastava skeemi liige vähemalt 30 aastat.
[i] Taanis on siiski võimalik jääda ka varajasele pensionile kuni 3 aastat enne pensioniiga, kui töötaja on olnud vastava skeemi liige vähemalt 30 aastat.
