Tehisaru rakenduste akadeemiline võimekus
kirjandusallikate leidmisel
Lauri Leppik
14.05.2025
Tehisaru kasutamise võimalused uurimistöös on jõudsalt avardumas, sestap tasub heita lähem pilk, milline on laiemalt kasutatavate tehisaru rakenduste akadeemiline võimekus. Võtan siin konkreetsemalt vaatluse alla selle, kui hästi suudavad levinud tehisaru rakendused leida ühe kitsama uurimisküsimuse kohta asjakohaseid kirjandusallikaid. Sellest omakorda sõltub, et kui edukad oleksid need rakendused teemakohase kirjandusülevaate koostamisel. Katse tõukub muuhulgas Tartu Ülikooli tehisaru kasutamise suuniste lausest, et "Generatiivse TI rakendusi võib kasutada /.../ teemakohaste allikate leidmiseks". Kui Tartu Ülikool annab tudengitele sellise juhise, siis pole see pelgalt nentimine, et tehisaru selline kasutus uurimistöö tegemisel on lubatav, vaid kostub ka soovitusena, et tehisaru võiks sellisel eesmärgil kasutada.
Võtsin võrdleva vaatluse alla viis rakendust – ChatGPT, Gemini, Scite, Elicit ja Perplexity – ning andsin neile kõigile sama sõnastusega korralduse: „Please suggest suitable reference sources on the topic of old-age security motive for fertility“. Konkreetse küsimuse valik on seotud asjaoluga, et kirjutasin selleteemalisest kirjandusülevaatest peatüki[i] Martin Klesmenti toimetatud raamatusse „Sündimust mõjutavad tegurid“. Kogumikupeatüki algtekst sai koostatud 2021. aastal (uuemate artiklitega täiendatud 2023. aasta lõpus), kasutades teadusartiklite andmebaaside ja Google Scholar otsinguid, ehk tuginedes veel n.ö. tehisaru-eelse ajastu meetoditele. Kirjandusülevaate koostamise käigus vaatasin läbi üle 150 teemaga seotud kirjandusallika, ehkki peatükis kasutatud viidete hulka jäi neist lõpuks üksnes 31. Sestap julgen arvata, et ükski olulisem teemakohane teaduspublikatsioon ei jäänud selle töö käigus leidmata. Samas, kuivõrd see kirjandusülevaade on eesti keeles ja ei ole seni veebiformaadis ilmunud, siis võib olla kindel, et tehisaru rakendustel pole olnud sellele ligipääsu.
Esitan tehisaru rakenduste vastused koos endapoolsete kommentaaridega.
ChatGPT vastus
The old-age security motive for fertility suggests that individuals have children to ensure support in their later years. As social security systems expand, the necessity of relying on children for old-age support diminishes, potentially influencing fertility rates. Here are some scholarly sources that explore this relationship:
1. "The Old-Age Security Motive for Fertility: Evidence from the Extension of Social Pensions in Namibia" by Pauline Rossi and Mathilde Godard: This study examines Namibia's 1990s social pension expansion, which reduced regional and ethnic disparities. The authors find that increased pension coverage led to a significant decline in fertility, particularly among older women, providing empirical support for the old-age security motive.
2. "Fertility and Social Security" by Michael P. Keane and Kenneth I. Wolpin: This paper analyzes how the size of public pension systems affects fertility choices. It suggests that when old-age security concerns dominate, enlarging public pensions can substantially decrease fertility rates, potentially accounting for a significant portion of fertility declines observed in developed countries.
3. "Family Size and Old-Age Wellbeing: Effects of the Fertility Transition in Taiwan" by Chien-Chung Huang and Ching-Ter Chang: This research explores how family size impacts economic and health outcomes in old age. It reveals that for older cohorts, having fewer children correlates with lower economic wellbeing and higher chances of being uninsured, highlighting the trade-offs between fewer children and old-age support.
4. "The Value of Children: Inter-generational Support, Fertility, and Human Capital" by Oded Galor and David N. Weil: This paper discusses how intergenerational support systems, including old-age security, influence fertility decisions and investments in human capital. It provides a theoretical framework linking the availability of old-age support to changes in fertility patterns.
5. "The Old-Age-Security Hypothesis" (Wikipedia): This article offers an overview of the hypothesis that parents view children as a source of income and personal services in old age. It discusses how the presence of state pension systems can reduce birth rates by alleviating the need for children as old-age support.
These sources provide empirical evidence and theoretical insights into how old-age security mechanisms, such as pensions, influence fertility decisions.
Kommentaar
Rossi ja Godard (2022) artikkel on tõepoolest olemas ja nende tööd olen ka oma kogumikupeatükis refereerinud. See on nn loomulikul eksperimendil põhinev ja ajakohaste meetoditega tehtud empiiriline analüüs. Samas, eksootilise konteksti tõttu puudub sel tööl üldistusjõud, mistõttu on seda raske pidada selle valdkonna töödest nii oluliseks, et seda esimesena välja tuua.
Publikatsioon pealkirjaga „Fertility and social security“ on samuti olemas (ja ka minu kogumikupeatükis viidatud), ent selle autorid ei ole Keane ja Wolpin, vaid hoopis Boldrin, De Nardi ja Jones (2015). Michael P. Keane ja Kenneth I. Wolpin on kaasautorluses kirjutanud mitu publikatsiooni, kuid muudel teemadel. Ehk tegemist on ChatGPT hallutsinatsiooniga, kus tekstirobot on teose pealkirja sidunud ekslikult valede autoritega.
Publikatsiooni pealkirjaga „Family Size and Old-Age Wellbeing: Effects of the Fertility Transition in Taiwan“ tõenäoliselt ei eksisteeri. On olemas sarnase pealkirjaga, kuid Mehhikot puudutav artikkel „Family size and old-age wellbeing: effects of the fertility transition in Mexico“, millel on ka teised autorid (Díaz-Venegas, Sáenz & Wong, 2017). Google Scholar’i järgi on autorid Chien-Chung Huang ja Ching-Ter Chang küll olemas, kuid nende uurimistööd on teistest teemavaldkondadest ja ei nähtu, et nad oleksid kunagi kirjutanud kaasautorluses. Ehk siin läheb ChatGPT hallutsinatsioon reaalsusest juba märksa kaugemale.
ChatGPT pakutud neljanda publikatsiooni kaasus sarnaneb eelkirjeldatud teise juhtumiga. Sellise pealkirjaga teadusartikkel on küll olemas, kuid sel on erinev autor (Oliveira, 2016). Antud juhul on Oded Galor ja David N. Weil, kellele selle artikli autorlus on ekslikult omistatud, sündimuse teemal siiski mõned artiklid kaasautorluses kirjutanud.
Viienda allikana pakub ChatGPT välja Wikipedia artikli. Selle paistavad olema kirjutanud vene päritolu vikipedistid, kelle inglise keele oskus on üsna konarlik. Artikkel esitab valdavalt hüpoteesi toetavaid argumente ja refereerib sellelt positsioonilt kirjutatud, peamiselt vanemaid ja metoodiliselt nõrgemaid teadusartikleid, jättes vaatluse alt välja hüpoteesi ümberlükkavad teaduspublikatsioonid. Ehkki enamiku osundatud autorite publikatsioonide kohta puuduvad korrektsed viited (mis ei ole Wikipedia artiklite reeglitega kooskõlas), siis on need artiklid siiski olemas ja teemast lähemalt huvitatu leiab ka üksnes viidatud autorite nimede kaudu mitmeid täiendavaid kirjandusallikaid.
Kokkuvõttes ajab ChatGPT siiski lati kolinal maha. Viiest pakutud allikast üks kajastab reaalset empiirilist uurimust, kuid raske oleks pidada Rossi ja Godardi artiklit selleteemalise analüüsi kõige kaalukamaks allikaks. Kolm pakutud viidet on eksitavad hallutsinatsioonid. Soovitatud Wikipedia artikkel on pigem nõrga kvaliteediga, kuid vähemalt nimetab mitmeid sel teemal publitseerinud autorite nimesid, aidates huvilistel sedakaudu täiendavaid kirjandusallikaid otsida.
Gemini 2.0 Flash vastus
This theory suggests that in societies without robust social security systems, individuals have more children to ensure they have support and care in their old age. Here are some suitable reference sources and related concepts you might find useful:
Key Theories and Concepts:
Kommentaar
Gemini 2.0 Flash pakub küll üpris adekvaatse kontseptuaalse ja teoreetilise ülevaate huvipakkuva fenomeni kohta, ent küsitud sai talt ju sobivaid viiteallikaid, mitte teemast ülevaadet. Sisuliselt ainsa otsese kirjandusviitena nimetab Gemini 2.0 Flash juba tuttavat Rossi ja Godardi artikit Namiibia kohta. Lisaks annab ta üldisi soovitusi otsida teema kohta demograafiaalastest teadusajakirjadest, uuringuraportidest ja raamatutest, oskamata paraku nimetada ühtegi muud konkreetset artiklit või raamatut. Ehkki Gemini 2.0 Flash vastus on suhteliselt pikk, jääb tal püstitatud küsimusele suuresti vastamata.
Kui Gemini 2.0 Flash liigitub n.ö. laiatarbe juturobotiks, siis 2025 aprillis on Gemini tulnud välja ka juba märksa tõsisemaltvõetavama rakendusega – Gemini Deep Research with 2.5 Pro – mis, nagu nimi osutab, pretendeerib professionaalse uurimistöö abivahendiks.
Gemini Deep Research with 2.5 Pro
Selle rakenduse vastus on nii pikk, et seda täismahus siin ära tuua pole otstarbekas, kuid huviline leiab selle lingilt.
Kopeerin siia aga tabeli nende kirjandusallikatega, mida Gemini Deep Research kvalifitseerib selle teema mõjukaimateks, teedrajavateks töödeks (seminal works).
14.05.2025
Tehisaru kasutamise võimalused uurimistöös on jõudsalt avardumas, sestap tasub heita lähem pilk, milline on laiemalt kasutatavate tehisaru rakenduste akadeemiline võimekus. Võtan siin konkreetsemalt vaatluse alla selle, kui hästi suudavad levinud tehisaru rakendused leida ühe kitsama uurimisküsimuse kohta asjakohaseid kirjandusallikaid. Sellest omakorda sõltub, et kui edukad oleksid need rakendused teemakohase kirjandusülevaate koostamisel. Katse tõukub muuhulgas Tartu Ülikooli tehisaru kasutamise suuniste lausest, et "Generatiivse TI rakendusi võib kasutada /.../ teemakohaste allikate leidmiseks". Kui Tartu Ülikool annab tudengitele sellise juhise, siis pole see pelgalt nentimine, et tehisaru selline kasutus uurimistöö tegemisel on lubatav, vaid kostub ka soovitusena, et tehisaru võiks sellisel eesmärgil kasutada.
Võtsin võrdleva vaatluse alla viis rakendust – ChatGPT, Gemini, Scite, Elicit ja Perplexity – ning andsin neile kõigile sama sõnastusega korralduse: „Please suggest suitable reference sources on the topic of old-age security motive for fertility“. Konkreetse küsimuse valik on seotud asjaoluga, et kirjutasin selleteemalisest kirjandusülevaatest peatüki[i] Martin Klesmenti toimetatud raamatusse „Sündimust mõjutavad tegurid“. Kogumikupeatüki algtekst sai koostatud 2021. aastal (uuemate artiklitega täiendatud 2023. aasta lõpus), kasutades teadusartiklite andmebaaside ja Google Scholar otsinguid, ehk tuginedes veel n.ö. tehisaru-eelse ajastu meetoditele. Kirjandusülevaate koostamise käigus vaatasin läbi üle 150 teemaga seotud kirjandusallika, ehkki peatükis kasutatud viidete hulka jäi neist lõpuks üksnes 31. Sestap julgen arvata, et ükski olulisem teemakohane teaduspublikatsioon ei jäänud selle töö käigus leidmata. Samas, kuivõrd see kirjandusülevaade on eesti keeles ja ei ole seni veebiformaadis ilmunud, siis võib olla kindel, et tehisaru rakendustel pole olnud sellele ligipääsu.
Esitan tehisaru rakenduste vastused koos endapoolsete kommentaaridega.
ChatGPT vastus
The old-age security motive for fertility suggests that individuals have children to ensure support in their later years. As social security systems expand, the necessity of relying on children for old-age support diminishes, potentially influencing fertility rates. Here are some scholarly sources that explore this relationship:
1. "The Old-Age Security Motive for Fertility: Evidence from the Extension of Social Pensions in Namibia" by Pauline Rossi and Mathilde Godard: This study examines Namibia's 1990s social pension expansion, which reduced regional and ethnic disparities. The authors find that increased pension coverage led to a significant decline in fertility, particularly among older women, providing empirical support for the old-age security motive.
2. "Fertility and Social Security" by Michael P. Keane and Kenneth I. Wolpin: This paper analyzes how the size of public pension systems affects fertility choices. It suggests that when old-age security concerns dominate, enlarging public pensions can substantially decrease fertility rates, potentially accounting for a significant portion of fertility declines observed in developed countries.
3. "Family Size and Old-Age Wellbeing: Effects of the Fertility Transition in Taiwan" by Chien-Chung Huang and Ching-Ter Chang: This research explores how family size impacts economic and health outcomes in old age. It reveals that for older cohorts, having fewer children correlates with lower economic wellbeing and higher chances of being uninsured, highlighting the trade-offs between fewer children and old-age support.
4. "The Value of Children: Inter-generational Support, Fertility, and Human Capital" by Oded Galor and David N. Weil: This paper discusses how intergenerational support systems, including old-age security, influence fertility decisions and investments in human capital. It provides a theoretical framework linking the availability of old-age support to changes in fertility patterns.
5. "The Old-Age-Security Hypothesis" (Wikipedia): This article offers an overview of the hypothesis that parents view children as a source of income and personal services in old age. It discusses how the presence of state pension systems can reduce birth rates by alleviating the need for children as old-age support.
These sources provide empirical evidence and theoretical insights into how old-age security mechanisms, such as pensions, influence fertility decisions.
Kommentaar
Rossi ja Godard (2022) artikkel on tõepoolest olemas ja nende tööd olen ka oma kogumikupeatükis refereerinud. See on nn loomulikul eksperimendil põhinev ja ajakohaste meetoditega tehtud empiiriline analüüs. Samas, eksootilise konteksti tõttu puudub sel tööl üldistusjõud, mistõttu on seda raske pidada selle valdkonna töödest nii oluliseks, et seda esimesena välja tuua.
Publikatsioon pealkirjaga „Fertility and social security“ on samuti olemas (ja ka minu kogumikupeatükis viidatud), ent selle autorid ei ole Keane ja Wolpin, vaid hoopis Boldrin, De Nardi ja Jones (2015). Michael P. Keane ja Kenneth I. Wolpin on kaasautorluses kirjutanud mitu publikatsiooni, kuid muudel teemadel. Ehk tegemist on ChatGPT hallutsinatsiooniga, kus tekstirobot on teose pealkirja sidunud ekslikult valede autoritega.
Publikatsiooni pealkirjaga „Family Size and Old-Age Wellbeing: Effects of the Fertility Transition in Taiwan“ tõenäoliselt ei eksisteeri. On olemas sarnase pealkirjaga, kuid Mehhikot puudutav artikkel „Family size and old-age wellbeing: effects of the fertility transition in Mexico“, millel on ka teised autorid (Díaz-Venegas, Sáenz & Wong, 2017). Google Scholar’i järgi on autorid Chien-Chung Huang ja Ching-Ter Chang küll olemas, kuid nende uurimistööd on teistest teemavaldkondadest ja ei nähtu, et nad oleksid kunagi kirjutanud kaasautorluses. Ehk siin läheb ChatGPT hallutsinatsioon reaalsusest juba märksa kaugemale.
ChatGPT pakutud neljanda publikatsiooni kaasus sarnaneb eelkirjeldatud teise juhtumiga. Sellise pealkirjaga teadusartikkel on küll olemas, kuid sel on erinev autor (Oliveira, 2016). Antud juhul on Oded Galor ja David N. Weil, kellele selle artikli autorlus on ekslikult omistatud, sündimuse teemal siiski mõned artiklid kaasautorluses kirjutanud.
Viienda allikana pakub ChatGPT välja Wikipedia artikli. Selle paistavad olema kirjutanud vene päritolu vikipedistid, kelle inglise keele oskus on üsna konarlik. Artikkel esitab valdavalt hüpoteesi toetavaid argumente ja refereerib sellelt positsioonilt kirjutatud, peamiselt vanemaid ja metoodiliselt nõrgemaid teadusartikleid, jättes vaatluse alt välja hüpoteesi ümberlükkavad teaduspublikatsioonid. Ehkki enamiku osundatud autorite publikatsioonide kohta puuduvad korrektsed viited (mis ei ole Wikipedia artiklite reeglitega kooskõlas), siis on need artiklid siiski olemas ja teemast lähemalt huvitatu leiab ka üksnes viidatud autorite nimede kaudu mitmeid täiendavaid kirjandusallikaid.
Kokkuvõttes ajab ChatGPT siiski lati kolinal maha. Viiest pakutud allikast üks kajastab reaalset empiirilist uurimust, kuid raske oleks pidada Rossi ja Godardi artiklit selleteemalise analüüsi kõige kaalukamaks allikaks. Kolm pakutud viidet on eksitavad hallutsinatsioonid. Soovitatud Wikipedia artikkel on pigem nõrga kvaliteediga, kuid vähemalt nimetab mitmeid sel teemal publitseerinud autorite nimesid, aidates huvilistel sedakaudu täiendavaid kirjandusallikaid otsida.
Gemini 2.0 Flash vastus
This theory suggests that in societies without robust social security systems, individuals have more children to ensure they have support and care in their old age. Here are some suitable reference sources and related concepts you might find useful:
Key Theories and Concepts:
- Old-Age Security Motive for Fertility: This is the central concept you're interested in. It posits that children are seen as an investment, providing financial, physical, and emotional support to parents in their later years, especially in the absence of formal social security mechanisms.
- Caldwell's Theory of Wealth Flows: This theory argues that fertility decisions are based on the direction of intergenerational wealth flows. In high-fertility societies, wealth flows upwards from children to parents, making large families economically rational. As societies modernize, this flow reverses, leading to lower fertility. The old-age security motive is a significant aspect of the upward wealth flow in Caldwell's theory.
- Easterlin Fertility Model (or Hypothesis): While broader than just old-age security, Easterlin's work examines how relative income and material aspirations influence fertility. In contexts where children are seen as providing security, changes in economic conditions can affect the perceived need for a large family.
- Demographic Transition Theory: This theory describes the shift from high birth and death rates to low birth and death rates as a society develops. The declining importance of children as a source of old-age security, often due to the introduction of social security and economic development, is a factor in the later stages of this transition.
- Studies on the Impact of Social Security on Fertility: Research that examines how the introduction or expansion of social security systems affects fertility rates is directly relevant. These studies often look at whether social pensions or other forms of old-age support lead to a decline in the demand for children.
- A recent study, "The Old-Age Security Motive for Fertility: Evidence from the Extension of Social Pensions in Namibia" by Rossi and Godard (2022), provides a quasi-experimental quantification of this motive, showing that pensions substantially reduce fertility, particularly in later reproductive life.
- Other studies explore the relationship between social security expenditure and fertility rates in OECD countries, often finding a negative correlation.
- Literature on Fertility Decline in Developing Countries: Many developing countries are undergoing or have undergone significant fertility declines. Examining the reasons for these declines, including the role of changing economic structures, education, access to contraception, and the emergence of social safety nets, can provide insights into the old-age security motive.
- Research indicates that factors like women's empowerment through education and labor market participation, declining child mortality, and the rising costs of raising children contribute to fertility decline.
- Historical Studies of Fertility Transitions: Examining historical fertility transitions in various parts of the world can shed light on how the role of children as old-age support changed with modernization and the development of alternative security systems.
- Academic Journals: Look for articles in demography, economics, sociology, and development studies journals. Examples include:
- Population and Development Review
- Demography
- Economic Development and Cultural Change
- Journal of Population Economics
- American Economic Review
- Working Papers and Discussion Papers: Organizations like the Centre for Economic Policy Research (CEPR) and the National Bureau of Economic Research (NBER) often publish working papers that precede journal publication.
- Books and Monographs: Comprehensive treatments of fertility theory and demographic transitions can be found in academic books.
- Institutional Reports: Reports from organizations like the United Nations (e.g., the Population Division), the World Bank, and other international development agencies often include analyses of fertility trends and their determinants.
Kommentaar
Gemini 2.0 Flash pakub küll üpris adekvaatse kontseptuaalse ja teoreetilise ülevaate huvipakkuva fenomeni kohta, ent küsitud sai talt ju sobivaid viiteallikaid, mitte teemast ülevaadet. Sisuliselt ainsa otsese kirjandusviitena nimetab Gemini 2.0 Flash juba tuttavat Rossi ja Godardi artikit Namiibia kohta. Lisaks annab ta üldisi soovitusi otsida teema kohta demograafiaalastest teadusajakirjadest, uuringuraportidest ja raamatutest, oskamata paraku nimetada ühtegi muud konkreetset artiklit või raamatut. Ehkki Gemini 2.0 Flash vastus on suhteliselt pikk, jääb tal püstitatud küsimusele suuresti vastamata.
Kui Gemini 2.0 Flash liigitub n.ö. laiatarbe juturobotiks, siis 2025 aprillis on Gemini tulnud välja ka juba märksa tõsisemaltvõetavama rakendusega – Gemini Deep Research with 2.5 Pro – mis, nagu nimi osutab, pretendeerib professionaalse uurimistöö abivahendiks.
Gemini Deep Research with 2.5 Pro
Selle rakenduse vastus on nii pikk, et seda täismahus siin ära tuua pole otstarbekas, kuid huviline leiab selle lingilt.
Kopeerin siia aga tabeli nende kirjandusallikatega, mida Gemini Deep Research kvalifitseerib selle teema mõjukaimateks, teedrajavateks töödeks (seminal works).
Kommentaar
Gemini Deep Research (GDR) paneb oma ülevaatele ambitsioonika pealkirja: „The Old-Age Security Motive for Fertility: A Comprehensive Guide to Reference Sources“. Õigupoolest sai ju siiski küsitud üksnes sobivaid kirjandusviiteid, mitte põhjalikku ja kõikehõlmavat kirjandusülevaadet, nii et selles mõttes võtab GDR ette selgelt rohkem kui talt otseselt palutud. Teisalt võib aru saada, et olukorras, kus tehisaru rakendus ei saa tugineda ühelegi olemasolevale teemakohasele kirjandusülevaatele, peabki ta hakkama allikaid sisuliselt hindama, et otsustada, mis on selle teema suhtes asjakohased ja olulised ning mis vähesobivad ja vähemolulised.
Võttes aluseks Google Scholar otsingu, leiab GDR viidatud allikate loendisse kokku 137 nimetust, mis paistab vähemalt esmapilgul muljetavaldav. Samas on miinuseks, et viidete loend esitatakse üksnes pealkirjade ja veebilinkide kujul, ilma autorite nimedeta.
Sissejuhatus teemasse on täiesti adekvaatne, analüüsitav tegur mõtestatakse lahti ja asetatakse laiemasse konteksti. Teoreetilistest käsitlustest toob GDR esile Leibensteini ja Nugenti tööd. Samale seisukohale olin ma jõudnud oma kirjandusülevaate peatükis, et just neid kahte autorit võiks pidada selle teemavaldkonna teoreetilise mõtestamise alusepanijateks. Üldteoreetiliselt seob GDR selle teema ka Caldwelli ja Beckeri töödega, millega võib samuti nõustuda.
Empiirilistest uurimustest tõstab GDR esile taas juba tuttava Namiibia analüüsi. Selles osas tuleb ilmselt Rossit ja Godardi autoritena õnnitleda, et neil on õnnestunud tehisaru rakendustele muljet avaldada. Kuid tasub ka mõelda, et mis on nende eduka akadeemilise suunamudimise saladused. Mõned ilmsed vihjed annab GDR kasutatud allikate loend. Esiteks, avatud juurdepääs artikli täistekstile. Teiseks võib tähele panna, et GDR on leidnud veebist Rossi ja Godardi artikli kümme (!) erinevat versiooni (loendis nr. 3–9, 34, 35, 50). Tundub seega nii, et isegi suhteliselt hiljutise artikli puhul, millel ei saa veel olla arvukalt tsiteeringuid teistelt autoritelt, saab selle nähtavust ja „mõjukust“ tõsta kui riputada see üles erinevatesse repositooriumidesse ja veebilehtedele. Seda oletust paistab toetama ka teise GDR poolt esile tõstetud empiirilise artikli (Boldrin, De Nardi & Jones, 2015) kaasus, millest leiab loendist neli versiooni (nr. 10, 13, 14 ja 15). Ehkki siin on GDR lasknud sisse paar apsu, unustades ära ühe kaasautori (De Nardi) ja eksides artikli ajakirjas avaldamise aastaga.
Samas osutavad nende kahe GDR poolt esile tõstetud artikli kaasused, et GDR allikate loend on samade artiklite korduvate viidete tõttu tublisti „inflatsiooniline“, ehk unikaalseid allikaid on märksa vähem kui 137. Empiirilistest töödest mainib GDR veel Hiina maaelanike pensioniskeemi analüüsi, kuid mitmed selleteemalised analüüsid on GDR-il jäänud paraku leidmata.
Ehkki GDR ülevaate osast leiab ka vanaduskindlustusmotiivi rolli suhtes teatud kriitilisi noote – näiteks mainitakse üldsõnaliselt, et arenenud riikides on sotsiaalkindlustuse mõju sündimusele peetud sageli vähem oluliseks ning et seosed individuaalse sündimuskäitumise ning laiema sotsiaal-majandusliku ja institutsionaalse konteksti vahel on komplekssed – siis pole viidatud allikate loendis otseselt mitte ühtegi sellist analüüsi, kus vanaduskindlustusmotiivi ja sotsiaalkindlustussüsteemide mõju sündimusele on seatud kahtluse alla. Ehk kui küsida viiteid sündimuse vanaduskindlustusmotiivi kohta, siis tehisaru pakubki eeskätt seda motiivi toetavat kirjandust, mitte selle suhtes kriitilisi töid.
Gemini Deep Research näitab ära ka tulemuseni jõudmise mõttekäigu (Chain of Thought ehk CoT), mis on eraldi analüüsi väärt. See on kindlasti selle tehisaru rakenduse tugevus võrreldes näiteks ChatGPT-ga, sest muudab tehisaru nn mustas kastis toimuva vähemalt osaliselt läbipaistvamaks. Võib näha, et GDR on kasutanud otsingus mitmeastmelist algoritmilist lähenemist, et leida teema teoreetilise käsitluse põhiautoreid, aga ka vanaduskindlustuse ja sündimuse dünaamikat analüüsivaid töid majandusarengult ja kultuurikonteksti poolest erinevatest riikidest. Veel tasub tähele panna, et GDR-il on olnud taibukust otsingusõnu ja fraase varieerida ning laiendada otsingut seotud mõistetele, et jõuda võimalikult paljude asjakohaste allikateni.
Scite_ vastus
The motive of old-age security for fertility has been widely studied in economic literature, suggesting that children can serve as a form of insurance against insecurity during old age. This hypothesis posits that in contexts where formal social security systems are weak or absent, parents may choose to have more children to ensure support in their later years.
For instance, Jellal and Wolff posited that the old-age security hypothesis indicates that parents, facing uncertainty regarding their future financial stability, tend to rear children with the expectation of future assistance from them (Jellal & Wolff, 2002). The work of Galasso et al. further supports this by demonstrating that previous studies have empirically validated the relationship between fertility and parental investment in children as a means of financial security during old age (Galasso et al., 2008). Similarly, Boháček and Belush explore the interplay between altruistic motivations for childbearing and the necessity for old-age support, emphasizing the dual motivations in determining family size (Boháček & Belush, 2009).
References
Idris, A.R., Habibullah, M.S., Haji Din, S. (2018). Does Financial Development Contribute to Fertility Decline in Malaysia? An Empirical Investigation. Jurnal Ekonomi Malaysia, 52(1), 191–203. https://doi.org/10.17576/jem-2018-5201-16
Boháček, R. and Belush, V. (2009). Social security reform in a dynastic life-cycle model with endogenous fertility. SSRN Electronic Journal. https://doi.org/10.2139/ssrn.1448648
Durevall, D. and Lindskog, A. (2016). Adult mortality, AIDS, and fertility in rural Malawi. The Developing Economies, 54(3), 215-242. https://doi.org/10.1111/deve.12111
Fenge, R. and Scheubel, B. (2016). Pensions and fertility: back to the roots. Journal of Population Economics, 30(1), 93-139. https://doi.org/10.1007/s00148-016-0608-x
Galasso, V., Gatti, R., Profeta, P. (2008). Investing for the old age: pensions, children and savings. SSRN Electronic Journal. https://doi.org/10.2139/ssrn.1338058
Jellal, M. and Wolff, F. (2002). Insecure old-age security. Oxford Economic Papers, 54(4), 636-648. https://doi.org/10.1093/oep/54.4.636
Rosati, F. (2001). Intergenerational transfers, and public pensions in a non-altuistic setting: a public choice model. Labour, 15(1), 81-109. https://doi.org/10.1111/1467-9914.00156
Rossi, P. and Godard, M. (2019). The old-age security motive for fertility: evidence from the extension of social pensions in Namibia. SSRN Electronic Journal. https://doi.org/10.2139/ssrn.3492985
Kommentaar
Erinevalt teistest kasutatud tehisaru rakendustest nõuab Scite_ registreerimist ja soovib oma teenuste eest tasu pärast 7-päevast tasuta prooviperioodi. Sestap on siin esitatud vaid osaline, tasuta nähtav vastus. See tähendab, et kirjandusülevaatest on näha vaid selle algus, mis refereerib kolme kasutatud allikat kaheksast. Samas, ehkki Scite kiitleb, et ta pääseb ligi ka miljonitele maksumüüri taga olevate artiklite täistekstidele, ei ole tema soovitatud kirjandusvalik just liiga muljetavaldav. Õigupoolest on kolm tähestiku järjeskorras esimest artiklit (Idris et al 2008; Boháček & Belush, 2009; Durevall & Lindskog, 2016) sündimuse vanaduskindlustusmotiiviga seotud vaid kaudselt ja riivamisi ning kindlasti ei ole nende puhul tegemist selle teema kaalukate töödega. Rossi ja Godardi artikli saab liigitada juba n.ö. kohustusliku kirjanduse hulka ja ka ülejäänud neli artiklit on teemakohased, kuid tervikuna jätab artiklite valik pigem juhuslike nopete mulje, mis põhjalikku ülevaadet teemast ei anna. Tõtt öelda ei veena selline valik Scite tasulise teenuse tellijaks hakkama.
Elicit'i vastus
Summary of top 4 papers
The old-age security motive for fertility posits that the need for support in old age increases the demand for children, particularly in rural areas of developing countries (Nugent, 1985). Recent research has provided empirical evidence supporting this hypothesis. A study in Namibia found that the extension of social pensions substantially reduced fertility, especially in late reproductive life (Rossi & Godard, 2019). Similarly, research in Mexico showed that increased participation in old-age pension systems had a significant negative effect on fertility rates (Nugent & Gillaspy, 1983). However, some studies have yielded inconclusive or contradictory results, which may be attributed to methodological issues such as inappropriate sample selection and variable choice (Nugent, 1985). The relationship between old-age security and fertility is complex, intertwining with cultural factors such as the desire to continue lineage and the sense of immortality associated with land ownership and male progeny (Vlassoff, 1984).
Gemini Deep Research (GDR) paneb oma ülevaatele ambitsioonika pealkirja: „The Old-Age Security Motive for Fertility: A Comprehensive Guide to Reference Sources“. Õigupoolest sai ju siiski küsitud üksnes sobivaid kirjandusviiteid, mitte põhjalikku ja kõikehõlmavat kirjandusülevaadet, nii et selles mõttes võtab GDR ette selgelt rohkem kui talt otseselt palutud. Teisalt võib aru saada, et olukorras, kus tehisaru rakendus ei saa tugineda ühelegi olemasolevale teemakohasele kirjandusülevaatele, peabki ta hakkama allikaid sisuliselt hindama, et otsustada, mis on selle teema suhtes asjakohased ja olulised ning mis vähesobivad ja vähemolulised.
Võttes aluseks Google Scholar otsingu, leiab GDR viidatud allikate loendisse kokku 137 nimetust, mis paistab vähemalt esmapilgul muljetavaldav. Samas on miinuseks, et viidete loend esitatakse üksnes pealkirjade ja veebilinkide kujul, ilma autorite nimedeta.
Sissejuhatus teemasse on täiesti adekvaatne, analüüsitav tegur mõtestatakse lahti ja asetatakse laiemasse konteksti. Teoreetilistest käsitlustest toob GDR esile Leibensteini ja Nugenti tööd. Samale seisukohale olin ma jõudnud oma kirjandusülevaate peatükis, et just neid kahte autorit võiks pidada selle teemavaldkonna teoreetilise mõtestamise alusepanijateks. Üldteoreetiliselt seob GDR selle teema ka Caldwelli ja Beckeri töödega, millega võib samuti nõustuda.
Empiirilistest uurimustest tõstab GDR esile taas juba tuttava Namiibia analüüsi. Selles osas tuleb ilmselt Rossit ja Godardi autoritena õnnitleda, et neil on õnnestunud tehisaru rakendustele muljet avaldada. Kuid tasub ka mõelda, et mis on nende eduka akadeemilise suunamudimise saladused. Mõned ilmsed vihjed annab GDR kasutatud allikate loend. Esiteks, avatud juurdepääs artikli täistekstile. Teiseks võib tähele panna, et GDR on leidnud veebist Rossi ja Godardi artikli kümme (!) erinevat versiooni (loendis nr. 3–9, 34, 35, 50). Tundub seega nii, et isegi suhteliselt hiljutise artikli puhul, millel ei saa veel olla arvukalt tsiteeringuid teistelt autoritelt, saab selle nähtavust ja „mõjukust“ tõsta kui riputada see üles erinevatesse repositooriumidesse ja veebilehtedele. Seda oletust paistab toetama ka teise GDR poolt esile tõstetud empiirilise artikli (Boldrin, De Nardi & Jones, 2015) kaasus, millest leiab loendist neli versiooni (nr. 10, 13, 14 ja 15). Ehkki siin on GDR lasknud sisse paar apsu, unustades ära ühe kaasautori (De Nardi) ja eksides artikli ajakirjas avaldamise aastaga.
Samas osutavad nende kahe GDR poolt esile tõstetud artikli kaasused, et GDR allikate loend on samade artiklite korduvate viidete tõttu tublisti „inflatsiooniline“, ehk unikaalseid allikaid on märksa vähem kui 137. Empiirilistest töödest mainib GDR veel Hiina maaelanike pensioniskeemi analüüsi, kuid mitmed selleteemalised analüüsid on GDR-il jäänud paraku leidmata.
Ehkki GDR ülevaate osast leiab ka vanaduskindlustusmotiivi rolli suhtes teatud kriitilisi noote – näiteks mainitakse üldsõnaliselt, et arenenud riikides on sotsiaalkindlustuse mõju sündimusele peetud sageli vähem oluliseks ning et seosed individuaalse sündimuskäitumise ning laiema sotsiaal-majandusliku ja institutsionaalse konteksti vahel on komplekssed – siis pole viidatud allikate loendis otseselt mitte ühtegi sellist analüüsi, kus vanaduskindlustusmotiivi ja sotsiaalkindlustussüsteemide mõju sündimusele on seatud kahtluse alla. Ehk kui küsida viiteid sündimuse vanaduskindlustusmotiivi kohta, siis tehisaru pakubki eeskätt seda motiivi toetavat kirjandust, mitte selle suhtes kriitilisi töid.
Gemini Deep Research näitab ära ka tulemuseni jõudmise mõttekäigu (Chain of Thought ehk CoT), mis on eraldi analüüsi väärt. See on kindlasti selle tehisaru rakenduse tugevus võrreldes näiteks ChatGPT-ga, sest muudab tehisaru nn mustas kastis toimuva vähemalt osaliselt läbipaistvamaks. Võib näha, et GDR on kasutanud otsingus mitmeastmelist algoritmilist lähenemist, et leida teema teoreetilise käsitluse põhiautoreid, aga ka vanaduskindlustuse ja sündimuse dünaamikat analüüsivaid töid majandusarengult ja kultuurikonteksti poolest erinevatest riikidest. Veel tasub tähele panna, et GDR-il on olnud taibukust otsingusõnu ja fraase varieerida ning laiendada otsingut seotud mõistetele, et jõuda võimalikult paljude asjakohaste allikateni.
Scite_ vastus
The motive of old-age security for fertility has been widely studied in economic literature, suggesting that children can serve as a form of insurance against insecurity during old age. This hypothesis posits that in contexts where formal social security systems are weak or absent, parents may choose to have more children to ensure support in their later years.
For instance, Jellal and Wolff posited that the old-age security hypothesis indicates that parents, facing uncertainty regarding their future financial stability, tend to rear children with the expectation of future assistance from them (Jellal & Wolff, 2002). The work of Galasso et al. further supports this by demonstrating that previous studies have empirically validated the relationship between fertility and parental investment in children as a means of financial security during old age (Galasso et al., 2008). Similarly, Boháček and Belush explore the interplay between altruistic motivations for childbearing and the necessity for old-age support, emphasizing the dual motivations in determining family size (Boháček & Belush, 2009).
References
Idris, A.R., Habibullah, M.S., Haji Din, S. (2018). Does Financial Development Contribute to Fertility Decline in Malaysia? An Empirical Investigation. Jurnal Ekonomi Malaysia, 52(1), 191–203. https://doi.org/10.17576/jem-2018-5201-16
Boháček, R. and Belush, V. (2009). Social security reform in a dynastic life-cycle model with endogenous fertility. SSRN Electronic Journal. https://doi.org/10.2139/ssrn.1448648
Durevall, D. and Lindskog, A. (2016). Adult mortality, AIDS, and fertility in rural Malawi. The Developing Economies, 54(3), 215-242. https://doi.org/10.1111/deve.12111
Fenge, R. and Scheubel, B. (2016). Pensions and fertility: back to the roots. Journal of Population Economics, 30(1), 93-139. https://doi.org/10.1007/s00148-016-0608-x
Galasso, V., Gatti, R., Profeta, P. (2008). Investing for the old age: pensions, children and savings. SSRN Electronic Journal. https://doi.org/10.2139/ssrn.1338058
Jellal, M. and Wolff, F. (2002). Insecure old-age security. Oxford Economic Papers, 54(4), 636-648. https://doi.org/10.1093/oep/54.4.636
Rosati, F. (2001). Intergenerational transfers, and public pensions in a non-altuistic setting: a public choice model. Labour, 15(1), 81-109. https://doi.org/10.1111/1467-9914.00156
Rossi, P. and Godard, M. (2019). The old-age security motive for fertility: evidence from the extension of social pensions in Namibia. SSRN Electronic Journal. https://doi.org/10.2139/ssrn.3492985
Kommentaar
Erinevalt teistest kasutatud tehisaru rakendustest nõuab Scite_ registreerimist ja soovib oma teenuste eest tasu pärast 7-päevast tasuta prooviperioodi. Sestap on siin esitatud vaid osaline, tasuta nähtav vastus. See tähendab, et kirjandusülevaatest on näha vaid selle algus, mis refereerib kolme kasutatud allikat kaheksast. Samas, ehkki Scite kiitleb, et ta pääseb ligi ka miljonitele maksumüüri taga olevate artiklite täistekstidele, ei ole tema soovitatud kirjandusvalik just liiga muljetavaldav. Õigupoolest on kolm tähestiku järjeskorras esimest artiklit (Idris et al 2008; Boháček & Belush, 2009; Durevall & Lindskog, 2016) sündimuse vanaduskindlustusmotiiviga seotud vaid kaudselt ja riivamisi ning kindlasti ei ole nende puhul tegemist selle teema kaalukate töödega. Rossi ja Godardi artikli saab liigitada juba n.ö. kohustusliku kirjanduse hulka ja ka ülejäänud neli artiklit on teemakohased, kuid tervikuna jätab artiklite valik pigem juhuslike nopete mulje, mis põhjalikku ülevaadet teemast ei anna. Tõtt öelda ei veena selline valik Scite tasulise teenuse tellijaks hakkama.
Elicit'i vastus
Summary of top 4 papers
The old-age security motive for fertility posits that the need for support in old age increases the demand for children, particularly in rural areas of developing countries (Nugent, 1985). Recent research has provided empirical evidence supporting this hypothesis. A study in Namibia found that the extension of social pensions substantially reduced fertility, especially in late reproductive life (Rossi & Godard, 2019). Similarly, research in Mexico showed that increased participation in old-age pension systems had a significant negative effect on fertility rates (Nugent & Gillaspy, 1983). However, some studies have yielded inconclusive or contradictory results, which may be attributed to methodological issues such as inappropriate sample selection and variable choice (Nugent, 1985). The relationship between old-age security and fertility is complex, intertwining with cultural factors such as the desire to continue lineage and the sense of immortality associated with land ownership and male progeny (Vlassoff, 1984).
Kommentaar
Eliciti tasuta versioon pakub välja 14 allikat, millest üllatuslikult koguni 11 artiklit on perioodist 1979–1990. Uuematest, viimase kümnendi artiklitest on Eliciti valikusse ennast rebinud üksnes (üllatus–üllatus) Rossi ja Godardi Namiibia analüüs. Paistab, et Eliciti artikliotsing on olnud selles mõttes väga sirgjooneline, et sõelale on jäänud eeskätt need artiklid, kus fraasid „old-age security motive“ ja „fertility“ sisalduvad kas artikli pealkirjas või abstraktis, oskamata mõisteid varieerida ja otsingusse juurde tuua seotud mõisteid (erinevalt nt GDR-ist, mis seda teeb), aga ka eristada olulist vähemolulisest. Kui Elicit, sarnaselt Scite rakendusele profileerib end just spetsiifiliselt AI-põhise teadusassistendina, siis vähemalt nende tasuta versiooni pakutav kirjandusvalik ei avalda sellist muljet, et endale sellise kasinapoolse võimekusega tasuline abiline palgata.
Perplexity vastus
Here are some suitable reference sources on the topic of the old-age security motive for fertility:
1. "The Old-Age Security Motive for Fertility: Evidence from the Extension of Social Pensions in Namibia"
Authors: Pauline Rossi and Mathilde Godard
This study uses a quasi-experimental approach to analyze the impact of social pensions on fertility in Namibia during the 1990s. It concludes that improved social protection for the elderly significantly reduces fertility, especially in late reproductive life.
2. "The Effects of Old-Age Pensions on Household Structure, Marriage, Fertility, and Resource Allocation in Rural Areas of Developing Countries"
Author: Jeffrey B. Nugent
This report explores the old-age security motive for fertility in rural areas of developing countries, emphasizing its importance under conditions of economic uncertainty and limited alternatives for old-age support.
3. "The Old-Age Security Motive for Fertility"
Author: Jeffrey B. Nugent
Published in Population and Development Review (1985), this article evaluates empirical studies on the old-age security motive, highlighting its significance and the challenges in measuring its impact on fertility behavior.
4. "An Old-Age Security Motive for Fertility in the United States?"
Authors: Michael S. Rendall and Raisa Bahchieva
This study examines the old-age security motive within the context of poverty alleviation among elderly populations in the U.S., using data from national surveys.
5. "Fertility and Old Age Security in an Overlapping Generations Model"
Author: T. N. Srinivasan
This theoretical analysis compares different systems of old-age support and their impact on fertility outcomes, showing that old-age security motive does not necessarily lead to higher fertility under certain conditions.
6. „What Explains Fertility? Evidence from Italian Pension Reforms“
Authors: Francesco C. Billari and Vincenzo Galasso
This paper explores the relationship between public pension systems and fertility, highlighting how social security can reduce intergenerational transfers and impact fertility decisions.
Additional References
Kommentaar
Erinevalt GDR-i ülipüüdlikust pikast vastusest ning Scite ja Eliciti juhuslikest nopetest, jääb Perplexity vastus pikkuselt mõõdukaks ja samas sisult asjakohaseks. Perplexity pakub vastuseks seda, mida talt küsitigi – mõned sobivad teemakohased viited, koos ühelauseliste selgitustega nende allikate olulisusest. Rossi ja Gordard on oma Namiibia analüüsiga taas platseerunud esikohale, kuid Perplexity tehisaru tuleb tunnustada, et ta on saanud aru Nugenti tööde tähtsusest. Samuti tasub märgata, et Perplexity on teinud kirjandusallikatest teadliku valiku, pakkudes nii teoreetilisi käsitlusi kui empiirilisi töid ja poliitikaanalüüse erinevate riikide kontekstist.
Kokkuvõtteks
Nagu ka siinne põgus võrdluskatse näitab, on generatiivse tehisaru rakenduste akadeemiline võimekus küllaltki erinev. Üksnes suurel keelemudelil (LLM) põhinevad tekstirobotid – nagu ChatGPT või Gemini Flash – on akadeemilise uurimuse kirjandusallikate leidmiseks suuresti kõlbmatud. Need võivad küll osata soovitada mõne väga laialt levinud teema üldtuntud allikaid, mida rakenduste aluseks olevates tekstimassiivides on sageli kasutatud, ent spetsiifilisemate teemade puhul jäävad need hätta ja seda olekski neilt õigupoolest palju tahta. Seega tuleks loobuda kiiresti juurdunud assotsiatsioonist, et ütled „generatiivne tehisaru“ ja mõtled „ChatGPT“. Oluline on mõista, et seni kuni tehisaru rakendused ei ole veel universaalsed mutrivõtmed, mis kõiki mutreid lahti keeravad, tuleb ka tehisaru tööriistu valida vastavalt ülesande iseloomule. Allikate "leidmiseks" tuleb kasutada otsingut, mitte allikaid "genereerida". Oluline on seejuures mõista, et info otsing ja teksti genereerimine on erinevad funktsionaalsused, mille algoritmiline alus on erinev. Seega on akadeemilise uurimuse allikate leidmiseks sobilik kasutada ikkagi vaid selliseid tehisaru rakendusi, mis ühendavad tekstiroboti nutika otsingumootoriga. Nutikas otsingumootor ei sööda otsijale ette mitte kõike, mida ta mingi teema kohta veebiotsinguga leiab, vaid suudab teha nende seast valikuid, et mis on olulisem ja kaalukam ning mis vähemoluline. Seda tüüpi tehisaru rakendusteks on praegu Gemini Deep Research ja Perplexity.
Otsingumootorite töö aluseks olevad veebiämblikud (web crawler) saavad mõistagi ligi peamiselt avatud juurdepääsuga allikatele. Kuna piiratud juurdepääsuga artiklite andmebaasid sageli kaitsevad end veebirobotite eest, siis ei pruugi ka tehisaru rakendused selliste artiklite olulisust adekvaatselt hinnata, sest selliseid viiteid näevad nad enamasti vaid abstraktide kaudu, mis ei anna alati täit ülevaadet artikli lisaväärtusest ja kasutatud meetoditest või siis vahendatud kujul, näiteks avatud juurdepääsuga artiklites olevate viidete kaudu. Ühtlasi tähendab see, et tehisaru rakenduste pakutavad kirjandusallikate loendid ja kirjandusülevaated on ilmselt kaldu avatud juurdepääsuga artiklite tulemuste ja järelduste suunas.
Tähele tasub panna ka seda, et kuivõrd generatiivse tehisaru rakendused tõepoolest genereerivad vastuseid, siis võib sama prompti teistkordne iteratsioon anda juba mõnevõrra erineva vastuse. Samas pakub see võimaluse n.ö. triangulatsioonimeetodi abil vastuste usaldusväärsuse tõstmiseks, küsides ühelt rakenduselt sama küsimust paar korda või võrreldes erinevate rakenduste vastuseid samale päringule.
Pole kahtlust, et tehnoloogiline areng selles vallas on kiire ja ilmselt saab tehisaru rakenduste uute versioonide akadeemiline võimekus olema aina parem – ent seda siiski vaid eeldusel, et nad pääsevad kogu maailma kumuleerunud teadmistele ligi.
Lõpuks, kui võrrelda generatiivse tehisaru kollektiivse mõistuse ehk viie erineva rakenduse peale kokku soovitatud kirjanduse loetelu siinkirjutaja naturaalse intellekti ja tavapäraste andmebaasiotsingute põhjal koostatud viidete loendiga, siis suutsid tehisaru rakendused leida vaid mõned üksikud sellised allikad, mis minu algses üle 150 nimelises loendis puudusid. Kuid need olid teemaga pigem kaudselt või riivamisi seotud. Teisalt jäi tehisarul leidmata küllalt suur hulk ka nendest 31 kirjandusallikast, mida ma pidasin selles teemas niivõrd oluliseks, et neile enda koostatud kirjandusülevaate peatükis viidata. Kui nende seast veel omakorda valik teha, siis jätaksin naturaalse aru lugemissoovitusse järgmised tosinkond allikat.
Teemasse sissejuhatavatest teoreetilistest käsitlustest võiks lugeda:
Leibenstein, H. (1975). The Economic Theory of Fertility Decline. The Quarterly Journal of Economics, 89(1): 1–31. https://doi.org/10.2307/1881706
Nugent, J. B. (1985). The Old-Age Security Motive for Fertility. Population and Development Review, 11(1): 75–97. https://doi.org/10.2307/1973379
Nugent J. B., Anker, R. (1990). Old Age Support and Fertility. ILO Working Paper No 172. https://webapps.ilo.org/public/libdoc/ilo/1990/90B09_193_engl.pdf
Werding, M. (2014). Children are costly, but raising them may pay: The economic approach to fertility. Demographic Research, 30: 253–276. https://dx.doi.org/10.4054/DemRes.2014.30.8
Konteksti avavatest empiirilistest töödest:
Kağitçibaşi, Ç. (1982). Old-Age Security Value of Children: Cross-National Socioeconomic Evidence. Journal of Cross-Cultural Psychology, 13(1): 29–42. https://doi.org/10.1177%2F0022022182131004
Boldrin, M., De Nardi, M., Jones, L. E. (2015). Fertility and social security. Journal of Demographic Economics, 81(3): 261–299. https://doi.org/10.1017/dem.2014.14
Kriitilistest analüüsidest:
Kelly, W. R., Cutright, P., Hittle, D. (1976). Comment on Charles F. Hohm's "Social Security and Fertility: An International Perspective". Demography, 13(4): 581–586. https://doi.org/10.2307/2060513
Jäger, P. (2017). Bismarck in the bedroom? Pension reform and fertility: Evidence 1870–2010. Ruhr Economic Papers, No. 677. https://www.econstor.eu/bitstream/10419/155287/1/880931566.pdf
Guinnane, T. W., Streb, J. (2021). The Introduction of Bismarck's Social Security System and its Effects on Marriage and Fertility in Prussia. Population and Development Review, 47(3): 749–780. https://doi.org/10.1111/padr.12426
Naturaalsetel eksperimentidel põhinevatest poliitikaanalüüsidest:
Shen, Z., Zheng, X., Yang, H. (2020). The fertility effects of public pension: Evidence from the new rural pension scheme in China. PLoS ONE 15(6): e0234657. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0234657
Danzer, A. M., Zyska, L. (2023). Pensions and Fertility: Microeconomic Evidence. American Economic Journal: Economic Policy, 15(2): 126–165. https://doi.org/10.1257/pol.20200440
Ning viimaks, miks mitte siis ka:
Rossi, P., Godard, M. (2022). The Old-Age Security Motive for Fertility: Evidence from the Extension of Social Pensions in Namibia. American Economic Journal: Economic Policy, 14(4): 488–518. https://doi.org/10.1257/pol.20200466
PS. Tänan artikli algversioonile tagasisidet andnud Hannaliis Jaadlat soovituse eest lisada loo lõppu võrdluseks minu naturaalse aru lugemissoovitused ja Liili Abuladzet soovituse eest analüüsida ka Eliciti rakenduse kirjandusvalikut.
[i] Leppik, L. (2024). Vanaduskindlustusmotiivi ja pensionisüsteemide mõju sündimusele. Kogumikus M. Klesment (Toim.). Sündimust mõjutavad tegurid. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. (Acta Universitatis Tallinnensis: Socialia), lk. 331−350
Eliciti tasuta versioon pakub välja 14 allikat, millest üllatuslikult koguni 11 artiklit on perioodist 1979–1990. Uuematest, viimase kümnendi artiklitest on Eliciti valikusse ennast rebinud üksnes (üllatus–üllatus) Rossi ja Godardi Namiibia analüüs. Paistab, et Eliciti artikliotsing on olnud selles mõttes väga sirgjooneline, et sõelale on jäänud eeskätt need artiklid, kus fraasid „old-age security motive“ ja „fertility“ sisalduvad kas artikli pealkirjas või abstraktis, oskamata mõisteid varieerida ja otsingusse juurde tuua seotud mõisteid (erinevalt nt GDR-ist, mis seda teeb), aga ka eristada olulist vähemolulisest. Kui Elicit, sarnaselt Scite rakendusele profileerib end just spetsiifiliselt AI-põhise teadusassistendina, siis vähemalt nende tasuta versiooni pakutav kirjandusvalik ei avalda sellist muljet, et endale sellise kasinapoolse võimekusega tasuline abiline palgata.
Perplexity vastus
Here are some suitable reference sources on the topic of the old-age security motive for fertility:
1. "The Old-Age Security Motive for Fertility: Evidence from the Extension of Social Pensions in Namibia"
Authors: Pauline Rossi and Mathilde Godard
This study uses a quasi-experimental approach to analyze the impact of social pensions on fertility in Namibia during the 1990s. It concludes that improved social protection for the elderly significantly reduces fertility, especially in late reproductive life.
2. "The Effects of Old-Age Pensions on Household Structure, Marriage, Fertility, and Resource Allocation in Rural Areas of Developing Countries"
Author: Jeffrey B. Nugent
This report explores the old-age security motive for fertility in rural areas of developing countries, emphasizing its importance under conditions of economic uncertainty and limited alternatives for old-age support.
3. "The Old-Age Security Motive for Fertility"
Author: Jeffrey B. Nugent
Published in Population and Development Review (1985), this article evaluates empirical studies on the old-age security motive, highlighting its significance and the challenges in measuring its impact on fertility behavior.
4. "An Old-Age Security Motive for Fertility in the United States?"
Authors: Michael S. Rendall and Raisa Bahchieva
This study examines the old-age security motive within the context of poverty alleviation among elderly populations in the U.S., using data from national surveys.
5. "Fertility and Old Age Security in an Overlapping Generations Model"
Author: T. N. Srinivasan
This theoretical analysis compares different systems of old-age support and their impact on fertility outcomes, showing that old-age security motive does not necessarily lead to higher fertility under certain conditions.
6. „What Explains Fertility? Evidence from Italian Pension Reforms“
Authors: Francesco C. Billari and Vincenzo Galasso
This paper explores the relationship between public pension systems and fertility, highlighting how social security can reduce intergenerational transfers and impact fertility decisions.
Additional References
- Studies cited in Hsu Minchung & Le Thu Trang's paper, such as research on intergenerational transfers in China and demographic patterns influencing household savings.
- Empirical analyses by authors like Cigno (1993), Rosati (1996), and Galasso et al. (2009) that discuss negative correlations between public pension systems and fertility.
Kommentaar
Erinevalt GDR-i ülipüüdlikust pikast vastusest ning Scite ja Eliciti juhuslikest nopetest, jääb Perplexity vastus pikkuselt mõõdukaks ja samas sisult asjakohaseks. Perplexity pakub vastuseks seda, mida talt küsitigi – mõned sobivad teemakohased viited, koos ühelauseliste selgitustega nende allikate olulisusest. Rossi ja Gordard on oma Namiibia analüüsiga taas platseerunud esikohale, kuid Perplexity tehisaru tuleb tunnustada, et ta on saanud aru Nugenti tööde tähtsusest. Samuti tasub märgata, et Perplexity on teinud kirjandusallikatest teadliku valiku, pakkudes nii teoreetilisi käsitlusi kui empiirilisi töid ja poliitikaanalüüse erinevate riikide kontekstist.
Kokkuvõtteks
Nagu ka siinne põgus võrdluskatse näitab, on generatiivse tehisaru rakenduste akadeemiline võimekus küllaltki erinev. Üksnes suurel keelemudelil (LLM) põhinevad tekstirobotid – nagu ChatGPT või Gemini Flash – on akadeemilise uurimuse kirjandusallikate leidmiseks suuresti kõlbmatud. Need võivad küll osata soovitada mõne väga laialt levinud teema üldtuntud allikaid, mida rakenduste aluseks olevates tekstimassiivides on sageli kasutatud, ent spetsiifilisemate teemade puhul jäävad need hätta ja seda olekski neilt õigupoolest palju tahta. Seega tuleks loobuda kiiresti juurdunud assotsiatsioonist, et ütled „generatiivne tehisaru“ ja mõtled „ChatGPT“. Oluline on mõista, et seni kuni tehisaru rakendused ei ole veel universaalsed mutrivõtmed, mis kõiki mutreid lahti keeravad, tuleb ka tehisaru tööriistu valida vastavalt ülesande iseloomule. Allikate "leidmiseks" tuleb kasutada otsingut, mitte allikaid "genereerida". Oluline on seejuures mõista, et info otsing ja teksti genereerimine on erinevad funktsionaalsused, mille algoritmiline alus on erinev. Seega on akadeemilise uurimuse allikate leidmiseks sobilik kasutada ikkagi vaid selliseid tehisaru rakendusi, mis ühendavad tekstiroboti nutika otsingumootoriga. Nutikas otsingumootor ei sööda otsijale ette mitte kõike, mida ta mingi teema kohta veebiotsinguga leiab, vaid suudab teha nende seast valikuid, et mis on olulisem ja kaalukam ning mis vähemoluline. Seda tüüpi tehisaru rakendusteks on praegu Gemini Deep Research ja Perplexity.
Otsingumootorite töö aluseks olevad veebiämblikud (web crawler) saavad mõistagi ligi peamiselt avatud juurdepääsuga allikatele. Kuna piiratud juurdepääsuga artiklite andmebaasid sageli kaitsevad end veebirobotite eest, siis ei pruugi ka tehisaru rakendused selliste artiklite olulisust adekvaatselt hinnata, sest selliseid viiteid näevad nad enamasti vaid abstraktide kaudu, mis ei anna alati täit ülevaadet artikli lisaväärtusest ja kasutatud meetoditest või siis vahendatud kujul, näiteks avatud juurdepääsuga artiklites olevate viidete kaudu. Ühtlasi tähendab see, et tehisaru rakenduste pakutavad kirjandusallikate loendid ja kirjandusülevaated on ilmselt kaldu avatud juurdepääsuga artiklite tulemuste ja järelduste suunas.
Tähele tasub panna ka seda, et kuivõrd generatiivse tehisaru rakendused tõepoolest genereerivad vastuseid, siis võib sama prompti teistkordne iteratsioon anda juba mõnevõrra erineva vastuse. Samas pakub see võimaluse n.ö. triangulatsioonimeetodi abil vastuste usaldusväärsuse tõstmiseks, küsides ühelt rakenduselt sama küsimust paar korda või võrreldes erinevate rakenduste vastuseid samale päringule.
Pole kahtlust, et tehnoloogiline areng selles vallas on kiire ja ilmselt saab tehisaru rakenduste uute versioonide akadeemiline võimekus olema aina parem – ent seda siiski vaid eeldusel, et nad pääsevad kogu maailma kumuleerunud teadmistele ligi.
Lõpuks, kui võrrelda generatiivse tehisaru kollektiivse mõistuse ehk viie erineva rakenduse peale kokku soovitatud kirjanduse loetelu siinkirjutaja naturaalse intellekti ja tavapäraste andmebaasiotsingute põhjal koostatud viidete loendiga, siis suutsid tehisaru rakendused leida vaid mõned üksikud sellised allikad, mis minu algses üle 150 nimelises loendis puudusid. Kuid need olid teemaga pigem kaudselt või riivamisi seotud. Teisalt jäi tehisarul leidmata küllalt suur hulk ka nendest 31 kirjandusallikast, mida ma pidasin selles teemas niivõrd oluliseks, et neile enda koostatud kirjandusülevaate peatükis viidata. Kui nende seast veel omakorda valik teha, siis jätaksin naturaalse aru lugemissoovitusse järgmised tosinkond allikat.
Teemasse sissejuhatavatest teoreetilistest käsitlustest võiks lugeda:
Leibenstein, H. (1975). The Economic Theory of Fertility Decline. The Quarterly Journal of Economics, 89(1): 1–31. https://doi.org/10.2307/1881706
Nugent, J. B. (1985). The Old-Age Security Motive for Fertility. Population and Development Review, 11(1): 75–97. https://doi.org/10.2307/1973379
Nugent J. B., Anker, R. (1990). Old Age Support and Fertility. ILO Working Paper No 172. https://webapps.ilo.org/public/libdoc/ilo/1990/90B09_193_engl.pdf
Werding, M. (2014). Children are costly, but raising them may pay: The economic approach to fertility. Demographic Research, 30: 253–276. https://dx.doi.org/10.4054/DemRes.2014.30.8
Konteksti avavatest empiirilistest töödest:
Kağitçibaşi, Ç. (1982). Old-Age Security Value of Children: Cross-National Socioeconomic Evidence. Journal of Cross-Cultural Psychology, 13(1): 29–42. https://doi.org/10.1177%2F0022022182131004
Boldrin, M., De Nardi, M., Jones, L. E. (2015). Fertility and social security. Journal of Demographic Economics, 81(3): 261–299. https://doi.org/10.1017/dem.2014.14
Kriitilistest analüüsidest:
Kelly, W. R., Cutright, P., Hittle, D. (1976). Comment on Charles F. Hohm's "Social Security and Fertility: An International Perspective". Demography, 13(4): 581–586. https://doi.org/10.2307/2060513
Jäger, P. (2017). Bismarck in the bedroom? Pension reform and fertility: Evidence 1870–2010. Ruhr Economic Papers, No. 677. https://www.econstor.eu/bitstream/10419/155287/1/880931566.pdf
Guinnane, T. W., Streb, J. (2021). The Introduction of Bismarck's Social Security System and its Effects on Marriage and Fertility in Prussia. Population and Development Review, 47(3): 749–780. https://doi.org/10.1111/padr.12426
Naturaalsetel eksperimentidel põhinevatest poliitikaanalüüsidest:
Shen, Z., Zheng, X., Yang, H. (2020). The fertility effects of public pension: Evidence from the new rural pension scheme in China. PLoS ONE 15(6): e0234657. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0234657
Danzer, A. M., Zyska, L. (2023). Pensions and Fertility: Microeconomic Evidence. American Economic Journal: Economic Policy, 15(2): 126–165. https://doi.org/10.1257/pol.20200440
Ning viimaks, miks mitte siis ka:
Rossi, P., Godard, M. (2022). The Old-Age Security Motive for Fertility: Evidence from the Extension of Social Pensions in Namibia. American Economic Journal: Economic Policy, 14(4): 488–518. https://doi.org/10.1257/pol.20200466
PS. Tänan artikli algversioonile tagasisidet andnud Hannaliis Jaadlat soovituse eest lisada loo lõppu võrdluseks minu naturaalse aru lugemissoovitused ja Liili Abuladzet soovituse eest analüüsida ka Eliciti rakenduse kirjandusvalikut.
[i] Leppik, L. (2024). Vanaduskindlustusmotiivi ja pensionisüsteemide mõju sündimusele. Kogumikus M. Klesment (Toim.). Sündimust mõjutavad tegurid. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. (Acta Universitatis Tallinnensis: Socialia), lk. 331−350
